Otepää MK. Foto:Skierpost.com

Pühapäeval lõppenud Viessmann Cross Country FIS World Cup Otepää etapp tõi meie talvepealinna inimesi üle Eesti. Sportlikku tippsündmust kogunes vaatama korraldajate andmetel kahel päeval ligi 15000 inimest. Siinkohal oleks paslik kasutada meie suusaprofessori sõnu – ei ole kõige viletsam päev, jah!

Korralduskomitee esimees Alar Arukuuse sõnul võib sündmust pidada igati õnnestunuks. „Suurima panuse sellesse andsid kindlasti meie sportlased oma hea esinemisega, mis pakkus närvikõdi ja rõõmu nii kohalolnutele kui teleri taga kaasaelajatele,“ räägib Arukuusk.

Tõesti, kui vaadata Otepää MK-d, siis vist ei kahtleks ükski eestlane, et oleme “suusarahvas”. Paljud välisvõistlejadki on öelnud, et siinne maruline publik – kellel jätkub mahti omade kõrvalt teiste riikide esindajatele heiatatada – kutsub kindlasti ka järgnevail aastatel siia uuesti võistlema. Eestlased on suusarahvas, kes elavad kaasa oma sportlastele ja panevad suusad ka ise alla, et kaasa lüüa maratonisarjas või teevad lihtsalt oma lõbuks trenni! Sõna suusarahvas võetakse kasutusele tihtipeale siis, kui Andrus või Kiku on jälle medali saanud ja sinimustvalge on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” saatel lipuvardasse kerkinud – uhke on olla eestlane!

Samas, kui järjekordne aasta põhisündmus on möödas, kipub eestlaste huvi suusatamise vastu kaduma. Ei saa väita, et Eesti meistrivõistluse tase nüüd nii nõrk oleks, et sellele üldse mitte tähelepanu pöörata. Näiteks Detsembris peetud EMV sprindis osales 54 meest, kes pakkusid tõesti läbi aegade kõige paeluvama võistluse. Juba veerandfinaalides käis tuline lahing, kus tihipeale edasipääsejad otsustati fotofinišiga. Isegi “Gepardmeheks” kutsutav Erkki Jallai, kes on võitnud Düsseldorfi MK proloogi, ei suutnud tihedas konkurentsis pääseda 12 tugevama sekka! Tase on aastatega hämmastavalt kiirelt tõusnud, kahju ainult, et ETV ei suvatsenud seda võistlust kajastada. Näiteks Norras ja Soomes teevad riiklikud kanalid kohalikest meistrivõistlustest otseülekande – meil on kuhu arenenda!

Suusapidu Holmenkollenis. Foto: Tom Kolstad/AP

Mõned aastad tagasi tegi Eesti Suusaliit reklaamkampaania, kutsumaks inimesi Eesti meistrivõistlusi vaatama. Polnud vist ühtegi bussipeatust, kust Veerpalu puudunuks! Aga ikkagi ei andnud see promomine mingeid tulemusi. Endiselt on Eesti meistrivõistlused pealtvaatajateta ja suusatajad peavad üksinduses metsa vahel hiilima. Täna algavatele Norra suusatamise meistrivõistlustele oodatakse rekordpublikut, mis peaks küündima üle 4000 inimese (meil on võrdluseks 50-100 inimest, kellest enamik on suusatajate lähikondlased).

Norra meistivõistluste korraldaja Terje Lundi kommentaar enne võistlust: “ Ma pole kunagi sellist meeletut huvi näinud ja uskumatult palju vabatahtlikke on abis korraldamisel. See entusiasm, mida nad näitavad, on nakkav! Ma olin esmaspäeval Stokke kesklinnas ( Stokke võõrustab neid võistlusi) ja kõikjal oli tunda meistrivõistluste hõngu!”

30. jaanuaril toimuvad järjekordsed Eesti meistrivõistlused Mammastes, mis asub Lõuna- Eestis Põlvamaal. Kavas on suusavahetusega sõidud – naised 15km, mehed 30km. Starti on lubanud tulla ka oma kuuendateks olümpiamängudeks valmistuv Andrus Veerpalu. Seega on, mida vaadata ja kellele kaasa elada. Tulge kindlasti kohale ja näidake, et me väärime suusarahva tiitlit!

Andrus Veerpalu ja Jaak Mae loodavad 50 km-i ühisstardile. Foto:Skierpost.com

Sellel nädalavahetusel  toimunud Otepää Maailmakarikasarja osavõistlus pidi olema norralastele Olümpia katsevõistluseks, kuid see osutuks totaalseks läbikukkumiseks. Kõigest 5 meest pääses kvalifikatsioonist edasi ja ainult valitsev sprindi maailmameister Ola Vigen Hattestad jõudis finaali. Nüüd on võimalus, et Petter Northug osaleb kõikidel distantsidel Vancouveris.

Kõigi aegade edukaim taliolümpialane Björn Daehlie jälgib suure huviga Norra uue suusastaari esilekerkimist ja usub, et imemees Petter Northugi olümpiadebüüt saab olema edukas.

-“ Tal on võiduvõimalused kõikidel distantsidel, kuid kõiki 6 ei võida ta kindlasti. Elu on näidanud, et see on praktiliselt võimatu. Nägime kõik, kuidas Petter Tour de Ski’l väsis ja siis oli tema mäng läbi. Samuti on võimalik, et ta jääb kõigest ilma,” arvas Daehlie.

Thomas Alsgaard. Foto:Skierpost.com

Thomas Alsgaardi sõnul on Petter Northug täiuslik suusataja ja kuna ta on nii noor, võib ta saada veelgi paremaks. “Mul on hea meel, et olen spordiga lõpetanud ja ei pea temaga võistlema,» ütles Alsgaard.

Thomas, kes on mitmekordne olümpiavõitja ja maailmameister, imestab, miks konkurendid lubavad jätkuvalt Petter Northugil võita, viidates sellele, et ühisstartides “loksutakse” grupis ja keegi ei üritagi norralast maha raputada. Kuigi Tour de Ski`l juba mitmed mehed näitasid, et on teinud omad järeldused ja teadvustanud endale, mida on vaja selleks teha, et kiireimat meest võita. Näiteks üritas soomlane Matti Heikkinen teisel etapil juba varakult kõigile kandu näidata ja eelviimasel võistlusel sõitis Lukas Bauer võidukalt teiste eest ära.

Siiski peab tõdema, et Northugil on kõik võimalused võita kõik 6 kulda. See aga tähendab, et tal tuleb võistelda 6 võistlust 14-st päevaga. Pole kahtlust, et ta suudab olla edukas, küsimus on ainult selles, kas ka kõik võita. Kindlasti on tal olemas kõik oskused ja tahe, kuid ta võib jääda kõigest ilma, kui läheb “suurt kala” püüdma.

Seda, mida ta teeb, on raske sõnadesse panna. Tal on uskumatult tugev tahe ja ta on võimas, kuid mitte võitmatu. Tema alistamine on justkui väljakutse teistele ” ütles mulluse Tour de Ski võitja Dario Cologna treener Aukland ja lisas, et konkurentidel on vaid ränga tööga võimalik Northugi võita.

Meeste programm Vancouveris:
Veebruar 15: 15 km vaba
Veebruar 17: Klassikasprint.
Veebruar 20: 30km suusavahetus

Veebruar 22: Teatesprint (vaba)
Veebruar 24: 4×10 km teade
Veebruar 28: 50 km klassika ühisstart

Eestlaste jaoks on kõige olulisem päev 28. veebruar, kui Andrus Veerpalu läheb püüdma oma 3. olümpiakulda. Samuti saab olema teatesõit viimaseks võimaluseks Eesti võistkonnale ennast suusaareenil tõestada ( enne, kui vanad tähed lahkuvad), kuigi siiani on veel teadmata, kes sõidab meil kurikuulsat neljandat vahetust.

Nagu Alaver eelmisel aastal pärast Libereci teatesõitu ütles: “Täna pakuti väiksele Eestile kandikul kõrget kohta, mida me aga vastu ei tahtnud võtta!” –vihjates sellele, et võistkonna neljas lüli valmistas suure pettumuse ja kukutas meid medalikonkurentsist. Tänavu puhuvad aga uued tuuled ja Eestil on jälle kõik võimalused näidata, milline suusarahvas me oleme!

Marco Selle. Foto: Erakogu

Kõik mäletavad Itaalia suusakoondise tippaegu, kui kleenuke Stefania Belmondo kihutas suusaradadel ja noppis oma särava karjääri jooksul 2 olümpiakulda ning 5 maailmameistritiitlit. Samuti jääb vist igaveseks norralaste hinge kriipima Silvio Fauner, kes põrmustas 1994. aasta taliolümpial Lillehammeris (punaste viikingite tagahoovis) suusalegendi enda-Björn Daehlie. Manuela Di Centa saavutusi on küll jätkanud tema vend Giorgio, kes 4 aastat tagasi Torinos võitis 2 olümpiakulda, kuid ka tema on nö vananev kuulsus.

Itaalia koondisel seivad ees rasked ajad, kuna uusi säravaid noori pole silmapiiril, kes võiks vanadelt olijatelt edukalt teatepulga üle võtta ja hoida Saapamaa au kõrgel. SkierPostil õnnestus intervjueerida praeguse Itaalia meestekoondise peatreenerit Marco Sellet, kes oli nõus rääkima hetkeolukorrast Itaalia võistkonnas.

Kui tähtsal kohal on suusatamine Itaalias?

See on endiselt küllaltki populaarne ja oluline. Noorsuusatajate arv pole viimase 10 aasta jooksul muutunud, kuid täiskasvanutega on meil tõsiseid probleeme. 95% noortest suusatajatest, kes jõuavad täiskasvanute klassi, loobuvad suusatamisest ja alustavad uuesti 15 aasta pärast…Meil on vanim võistkond Olümpial nii meeste kui ka naiste seas ja meil pole ühtegi noort andekat suusatajat tuleviku jaoks. Meediale tuleme meelde alles 10 päeva enne Olümpiat ja pärast kohe unustatakse nagu poleks meid olemas.

Mis on Teie peamine eesmärk Olümpial? Korrata teatesõidu kulda Torinos?

See on pigem unistus kui eesmärk. Kui me poodiumile jõuame, oleks see ime! Teiste võistkondade tuumikud on paremad kui meil. Eesmärgiks on võita medal!

Milliseid treeningmeetodeid kasutate? Millesse on Teil rohkem usku, kas intervallid, pikad treeningud, erialane trenn või hoopis puhkus?

Murdmasuusatamises läheb neid kõiki vaja. Tegemist on väga keeruka ja põhjaliku spordialaga, mis on segu vastupidavusest ja jõust. Suusatamine on viimase 10 aasta jooksul väga palju muutunud. Eriti võib täheldada kiiruste muutumist. Põhjuseid on mitmed-paremini ettevalmistatud rajad, tõhusamad treeningmeetodid, parem varustus jne. Seetõttu peavad ka sportlased rohkem tähelepanu pöörama jõule, et oleks võimalik suuremat kiirust arendada.

Pole kerge treenida vastupidavust ja samas suurendada võimsust. Nende üheaegne arendamine on vastuolus ja vastav treening sõltub juba sportlasest- näiteks vanusest, lihaskompositsioonist jne. Muidugi on väga oluline olla suuskadel juba sügisest, et saada parem tunnetus.

Puhkus on üks kõige tähtsam treeningosa! Tuleb näha palju vaeva, et tõusta uuele tasemele, kuid see pole võimalik ilma õigeaegse puhkuseta!

Alati särav Cristian Zorzi-ZORRO. Foto: Eesti Suusaliit

Kellel on parim uisu ja klassika tehnika?

Mulle meeldivad “vanakooli vennad” nagu Veerpalu ja Hjelmeset, kes sõidavad pika laia sammuga. Piller Cottrer on uisus väga hea. Sprinterid vajavad tavaliselt head tehnikat jõudmaks suuremate kiirusteni ja ma uurin neid, et käia ajaga kaasas. Sprinterite tehnika pole kõige elegantsem, kuid on efektiivne- nad rajavad uusi teid!

Matveeval “oli” parim tehnika uisus (“oli”-venelanna jäi eelmisel aastal dopinguga vahele ja sai 2- aastase võistuskeelu). Meestest hämmastab mind Emil Jönsson oma tõusutehnikaga. Aga ärge unustage Petter Northugi! Kui norralane suusatab aeglaselt, näeb ta välja nagu algaja. Samas, kui on vaja kiiresti suusatada, muudab ta oma tehnikat äkitselt ja on võimeline suustama 5km/h kiiremini kui kõik ülejäänud. See mees on uskumatu!

Teadagi ei olene sportlik tulemus ainult füüsilistest näitajatest. Kui palju on tulemus peas kinni?

Ilma füüsiseta pole peast kasu, kuid ilma mõistuseta saavutaksime ainult 70% võimalikust. Tšempionil on mõlemad omadused!

Mis on Teie arvates parim treening murdmaasuusatajale lisaks suusatamisele?

Suusatajatel on treenimiseks palju erinevaid võimalusi. Muidugi on rullsuusatamine kõige lähedasem liigutus, aga soovitan ka jooksmist, rattaga sõitmist ja jõutreeningut.

Foto: Skierpost.com

Eesti rahval on põhjust meie suusakoondise üle uhkust tunda. Viimasel Maailmakarika etapil Otepääl jõudis viis eestlast punktikohale. Mae ja Veerpalu olid poodiumil. Kristina Smigun näitas haiguse kiuste korralikku tulemust. Ja sprinterid esinesid paremini kui kunagi varem sel hooajal. Virisemiseks pole põhjust.

Vaadakem kuhu on jõudnud 1999. aasta MM’i teatesõidu võitjad austerlased.

Austerlastel on välja panna minimaalse suurusega võistkond, kus kõik atleedid on väga noored. Vanemad mehed nagu Hoffman, Tauber ja Botvinov on juba “pensionile” läinud. Koondise esinumbriks on tõusnud 24-aastane Manuel Hirner. Noormees jõudis esmakordselt maailmakarika punktikohale sel hooajal ning sõitis esmakordselt ka Tour de Ski’l.

Austria suusakoondise seisund on nõnda halb, et ainsaks koondise esindajaks on Vancouveris Tsehhist pärit naissuusataja Katerina Smutna. Hirner ise usub, et treeningud sujuvad hästi ja Sotši Olümpiaks peaks neil olema tugev teatenelik olemas.

Manuel Hirner Foto: Skierpost.com

Põhjust nõnda uskuda on Hirneril küllaga. Nimelt treenib noori Austria suusatajaid viimased kolm aastat Tobias Angerer’i endine treener. Austerlased kasutavad treeningutel Saksa meetodit ning usuvad, et tuleviku edu on tõenäoline. Kuid miks ka mitte? Tugeva treeneri ja ideaalsete treeningtingimuste olemasolu on suusatamises edu aluseks. Meie oma mehed käivad isegi Austerlaste õue peal harjutamas. Ramsau am Dachstein on soosituim treeningpaik tippsuusatajate seas kogu sügisese ettevalmistusperioodi jooksul. Liustikulume olemasolu kutsub kohale kõik maailma tipud – koondised Eestist, Norrast, Rootsist, Soomest, Itaaliast, Venemaalt ja lisaks mujaltki.

Austerlased olid Otepääl esindatud vaid ühe mehega. Manuel Hirner saavutas laupäevasel võistlusel 31. koha ja pühapäevasel sprindivõistlusel 38. koha. Enda sõnul ei saanud nad suuski Otepää lumega tööle ja rahuloluks põhjust pole. Oma esimese Tour de Ski kommentaariks ütles noor austerlane:”See on väga raske programm. Ma olen praegu veel väga väsinud. Liigagi väsinud!”.

Eestlastel tasub õnnelik olla, et meie koondise ajad on praegu positiivsed ja tulemusi tuleb riburada – kui neile aega anda! Ja vaadates noorte suusatajate edukust, võib uskuda, et on ka põhjust positiivselt Sotši suunas vaadata.

Foto: Skierpost.com

Tänane päev sprindivõistlustel tõestas taaskord, et rootslastel on paaristõuge paigas.

Nooruke Hanna Falk näitas tugevust duellis Petra Majdic’i vastu. Falk ei andnud alla vaatamata väikesele kogemustepagasile Maailmakarika sarjas. Majdic oli sunnitud tunnistama, et noorusel on omad eelised.

Ka Emil Jönsson ei jäänud omas duellis kaotajaks. Vastaseks sprindi eelmise hooaja ainuvalitseja – Ola Vigen Hattestad.

Mis aga eestlastele rõõmu pakub on fakt, et Kein on hommikuti kõik pudru korralikult ära söönud! Härra Einaste ei jätnud omas veerandfinaalis sugugi mitte nõrka paaristõukelise sõiduviisi valdaja muljet. Ta hüppas Björn Lind’i kõrvale ja sirutas jala julgelt ette ning võttis veerandfinaali võidu – kahekordse Olümpiavõitja enda ees!

Ka Peeter Kümmel oli omas veerandfinaalis esimene, kuid venelase agressiivsest sõidumaneerist tingitud kukkumine kustutas võimaluse finaali pürgida.

Foto: Skierpost.com

Seega on oodatud positiivne märk saadud – eestlased on Vancouveri Olümpia lähenedes tõusuteel.

Emil Jönsson ja Hanna Falk kinnitasid, et Otepää sprindirada on võrdlemisi sarnane Olümpial sõidetava rajaga. Seega peaks Eesti meestel trumbid kodus käes olema. Kui rootslased sõidavad trenazhööri peal ning imiteerivad Vancouveri radade tõusunurki ja laskumisi, siis eestlastel on rada kodus käes.

Kuna talv on suusatajatele helde olnud, ei tohiks ka harjutamistingimuste üle nuriseda. Andrus ja Jaak näitasid võimu eile ning Kein ja Peeter täna. Meil on Olümpiaks olemas kaks tandemit – üks sprindiks ja üks distantsiks.

Niimoodi on juba julgem Kanada poole vaadata!

Võidukas Asko Saarepuu. Foto:Skierpost.com

Siiani oli ainsana koha Olümpiale kindlustanud Kristina Šmigun-Vähi olles 12. parema hulgas (Eesti Suusaliidu Olümpikoondise normatiiviks on koht 12 seas või kaks korda 20 seas). Teatavasti oli Kiku ju vahetult enne jõule sõidetud Davosi MK-l 3. Täna näitasid 3 Eesti meest imetabast minekut Otepää ränkraskel trassil. Kui Eesti koondise peatreener seda nägi, jäi ta nõutult seisma ja pidi tunnistama – neis on südikust. “Suur” mees on rääkinud ehk andnud sõna, et nende minek Olümpiale on kindel.

Eesti on hetkel välja teeninud 11 kohta Olümpiale, mis tuleb sõbralikult omavahel ära jagada. Neid nö olümpikohti jagab FIS oma punktisüsteemi järgi. Alaver on öelnud, et Eesti antud tulemusi ei vaatle, vaid hinnatakse reaalselt meeste potensiaali jõuda poodiumile. Seega jokkerid nagu Mae ja Veerpalu lähevad 100% Vancouveri.

„Keiser“ Mati Alaver on seda varemgi nentinud, et medal maksab ja tibusid loetakse alles kevadel – seega ei maksaks üle tähtsustada seniseid Maailmakarikasarja tulemusi.

Täna avati suurejooneliselt juba 10. Otepää MK, mille sissejuhatuseks oli valitud paslikult sprinditeade – eestlaste trumpala! Võistlusel osales 14 võistkonda, kelle hulgast haaras Eesti esindusvõistkond pingelises lõpuheitluses 3. koha, edestades viimastel meetritel tasakaaluhäirete all kannatanud venelast ja ilmselgelt väsinud poolakat. Kui nüüd näpuga kriteeriumites rida ajada, võib järeldada, et kolmel määrdemehel on kindel minek Vancouverisse, sest medal maksab! Eestile au toonud võidukasse meeskonda kuulusid Jaan Alvela, Asko Saarepuu ja Mihhail Lukertšenko. Nüüd jääb meil üle neile ainult pöialt hoida ja oodata häid tulemusi Olümpialt.

PS! Auhinnaks saadud Saku õllekast tõi meeste silmi rõõmupisara ja samas ka ohke, kuidas hommikul jõuda tagasi „päris“ suusatajatele suuski tegema!

Peab ära mainima, et „eelolümpia“ võitsid määrdemeeste seas norrakad rootslaste ees, kes on igipõlised vaenlased mitte ainult suusarajal! Otsustage ise, kummal on suurem!

,

Ratastel Norra määrdekabiin. Foto:Skierpost.com

Rootsi tagasihoidlik sõiduk. Foto:Skierpost.com

Björn Kristiansen. foto:Eesti Suusaliit

Eesti koondise sprinditreener Björn Kristiansen usub, et mehed näitavad sellel nädalavahetusel toimuval Otepää Maailmakarikasarja võistlusel positiivseid tulemusi, millega oleks kindlam minna Olümpiale vastu.

-“ Nad on kindlasti praegu palju paremas seisundis kui hooaja alguses. Eriti tõstaksin esile võimsa Kein Einaste ja samuti ei tohiks talle alla jääda Peeter Kümmel, kellel on Otepäält ette näidata koguni 5koht, “ nentis Kristiansen.

Sprindikoondis lõpetas esmaspäeval Norras nädalapikkuse laagri.

- ” Meil olid seal ekstreemsed olud. Kogu aeg oli väga külm, et siinsed olud tunduvad lausa soojad. Samuti olime sunnitud mõned trennid väljas ära jätma, kuid kokkuvõttes saime enamvähem kõik tehtud. Näiteks tegime intervalle sisehallis joostes,” rääkis Kristiansen.

Usub, et eestlased näitavad häid tulemusi nädalavahetusel.

- “Oleme võimelised sõitma top 10-sse. Kein ja Peeter näivad suurepärases vormis olevat. Timol on ehk mõningaid raskusi suurte meestega kiirust hoida, kuid kindlasti on ta võimeline üllatama,” arvas norralane.

Eelmistel aastatel on osad tippudest läinud starti uisusuuskadega.

- “Vaevalt seekord keegi ainult paaristõugete peale läheb. Külm ilm tagab kindlasti head libisemisolud ja pole mingit põhjust uisusuuskadega minna. Teades, kui raske rada ootab sprintereid Otepääl, kasutame kindlasti pidamist,” teatas Björn Kristiansen.

Seega ei saa selle aasta Eesti esinumber Kein Einaste kasutada tõusudel on suurimat trumpi, kuid pikk lauge finišisirge võimaldab tal oma võimsust demonstreerida, kui suudaks vaid esimestega tõusud ära kannatada.

Eesti suusasprinterid valmistuvad nädalavahetusel toimuvaks koduseks Maailmakarika võistluseks. Klassika on Eesti meeste pärusmaa ja ollakse valmis andma endast parim.

Oluline on jõupingutus kõigi jaoks, kuna teatavasti saavad tulemused olema Olümpiakoondise valiku aluseks.

Senimaani on sprinterite tulemused pisut kesised olnud, kuid nädalavahetusel on oodata tugevat esitlust kogu koondiselt.

Vancouverit silmas pidades võiks eeldada, et parim sooritusvõime sealsetel radadel on Vahur Teppanil. Teppan saavutas edu Vancouveri radadel kaks aastat tagasi ja sai tänu tugevatele esitustele koondise liikmeks.

Vahur saavutas toona klassikasprindis tugeva 19. koha ja vabatehnikasprindis 38. koha. Kohtadest olulisem oli fakt, et Vahur edestas kõiki Eesti koondise liikmeid ja väljastpoolt süsteemi tulnuna, osutus kiireimaks eestlaseks Vancouveri radadel.

Praegu harjutab Vahur oma venna Jaak Teppani näpunäidete järgi, kuna Björn Kristianseni plaanid talle ei sobinud. Jaak treenib ka Eestis kuulsust kogunud Suusahullude treeningrühma.

Lauri Rannama sõnul on Vahuri lihased täis üllatust!

Vahur Teppan massaazis, kaks päeva enne võistlust Foto: Skierpost.com

Eesseisev nädalavahetus tõotab tugevat heitlus rahvusvahelisel areenil, aga samas ka koduse konkurentsi mõttes. Oleks tore näha norralasest sprinditreeneri lubaduse täideminekut – Eesti Meessprinter poodiumil!

Kuid ärgem unustagem ka Kaija Udrase tugevaid sõite möödunud MK etappidel. Neilegi on kindlasti lisa oodata.

Reklaamipind Eesti koondise mütsil kuulub Sakule. FOTO: Eesti Suusaliit

Viimasel ajal on olnud palju kära Norra meedias uuest loodavast nö Super võistkonnast, kuhu kuuluksid parimad atleedid kõikidest rahvustest.

Põhjus, miks üldse on hakatud rääkima eratiimidest ja lahkumisest rahvuskoondistest on sponsorrahad. Enamasti kuuluvad sportlaste riietele müüdavad reklaamipinnad Suusaliidule ja kui alaliidul on juba ühe sponsoriga leping sõlmitud, siis sportlasel pole võimalik seda enam pakkuda, kuigi potensiaalne toetaja on tagauksele koputamas. Näiteks jäi mõned aastad tagasi Petter Northugil mitmemiljonine toetusleping Viessmanniga sõlmimata, kuna suusamütsipinna õigused kuuluvad Suusaliidule, aga just seda kohta himustas Viessmann.

Norrakas Kjell-Erik Kristiansen (suusakommentaator, kes on pealtvaatajate üleskütja pea kõikidel MK-del ja samuti on ta kohal ka sel nädalavahetusel toimuval Otepää osavõistlusel) on rääkinud oma plaanist teha “SUPER võistkond”, mis koondaks enda alla praeguse suusaradade valitseja Petter Northugi, Dario Cologna ja mõned parimad suusatajad Rootsist, Saksamaalt, Soomest ning Kanadast.

Mees, kes räägib kõiki keeli...-Kjell Erik Kristiansen. Foto:Eesti Suusaliit

-“Eesmärk on saada Team valmis enne järgmist hooaega. Me töötame selle kallal, aga hetkel pole veel vajalik raha koos. Tuleb leida kuskilt suursponsor – vaja läheb vähemalt 20-30 miljonit (NOK),” ütles Kristiansesen.

Norra meeskonna spordijuhil Age Skinstadil on sellesse vähe usku.

-“Meil on loodud sportlastele väga head tingimused ja struktuur, mis on piisavalt pädevad nii meditsiini kui ka määrimise poole pealt. Muidugi me peame kuulama Petteri ja teiste suusatajate arvamust, et me areneksime. Samuti on meil väga hea koostöö Olümpiakomiteega,” täpsustas Skinstad.

Anders Södergreni ja Marcus Hellneri arvates on see väga huvitav idee.

-“ Küsimus on ainult selles, kas see plaan realiseerub. Ma arvan, et saab olema väga raske töötada nö kõikide alaliitude vastu. Samas saaksime ärimudeli, kus kogu toetusraha läheks sportlasele, “rääkis Hellner ajalehele Expressen.

Södergreni arvates sõltub projekti õnnestumine rahast ning nendib, et ei kuule sellest plaanist esimest korda.

- “Ma olen Kristianeseniga sellest varem natuke rääkinud, kuid rohkem mitte, kuni tänaseni,” ütles Södergren.

Vegard Ulvangile, kes on Rahvusvahelise Suusaliidu FIS suusakomitee juht, ei meeldi idee uuest võistkonnast. Ta ei näe kohta, kuhu see võiks sobida.

- “Rahvustunne on üks peamisi põhjuseid, miks suusatamine on nii tugev – nii riigitasandil kui rahvusvaheliselt. Leian, et enamik inimesi identifitseerib ennast rahvuse, mitte neid toetavate ettevõtete järgi,” arvas Ulvang.

Petter Northugil on selle kohta oma arvamus.

- “Ma olen rääkinud Kjell Erik Kristianseniga nendest plaanidest ja selline arutelu häirib mind hooaja keskel. Minu jaoks on see küsimus täiesti välistatud,” kinnitas norralane.

- “Mul pole tõesti midagi selle kohta öelda. Pole mingit kahtlust, et olen rahul Norra Suusaliiduga ja nende panusega – nii sportlaste kui ka administreermise poole pealt. Õhkkond suusatajate vahel on imeline ja samuti on hea koostöö Suusaliiduga. Kõik tingimused on selleks loodud, et saavutada parimad tulemused Vancouveri Olümpial, mis algab juba järgmisel kuul. Mul on au kuuluda maailma parimasse suusavõistkonda,” ütles Petter Northug jr.

- “Ma ei soovi lahkuda Norra koondisest ja eelistada eravõistkonda. See on mul kindel arusaam ja nii olen ma kogu aeg mõelnud,” täpsustas ta.

Siit võib nüüd igaüks ise edasi mõtiskleda! Kumb on olulisem (eetiline), kas esindada oma riiki “sandikopikate eest” ja pärast spordist lahkumist virelema jääda või olla eratiimis ja kindlustada oma tulevik! Auhinnatseremoonial mängitakse nagunii rahvushümni, mis usutavasti toob enamikule sportlastest pisara silmi ja tuletab meelde oma kodumaad!

Murdmaasuusatajad on pidevalt püüdnud oma ala arendada, et saavutada suuremaid kiiruseid ja paremaid tulemusi.

Uisutehnika alustas tähelendu 1980-ndatel aastatel. Pauli Siitonen kasutas vabatehnika variatsiooni 1970-datel toimunud võistlustel, mil arvas end juba kaotajate hulka. Enda imestuseks jõudis ta finishisse võitjana. 80-ndatel kutsusid sakslased tema tutvustatud tehnikat Siitonen-Schritt‘iks.

Suurema tähelepanu osaliseks sai uisutehnika 1982. aasta MM-l Oslos. Bill Koch USA-st kasutas tehnikat sedavõrd edukalt, et tuli maailmameistriks. Sarajevo Olümpiamängudel kasutasid juba paljud suusatajad vabatehnika ebaküpset varianti nn. pooluisku. Tehnika oli tingitud radade ettevalmistusest – toona jooksis klassikajälg keset rada ja uisutamine keset jälgi on teatavasti suusatajatele 11. patt. Seefeldi MM’l 1985. aastal oli uisutamine veelgi levinum ja see tekitas segadust Rahvusvahelises Suusaliidus.

Tänapäeval areneb trend omas suunas. Kasutatakse uisu suuski klassika sõitmiseks. Ja mitte ainult kiirete sprindiradade puhul, kus pingutus on 3-4 minutiline, vaid ka pikkade ja ülipikkade maratonide puhul – nagu näiteks Vasaloppet. See tekitab omakorda küsimusi – mis järgmiseks? Kas rajad peaksid veel raskemad olema? Kas klassika sureb välja?

Vabatehnika suuskade kasutamisel on loomulikult omad eelised ja omad puudused. Laskumistel ja sirgetel on parem libisemine, kuid puudub võimalus kasutada vahelduvtõukelist sõiduviisi. Mati Alaver on öelnud:”Paaristõukeline sõiduviis on on ainus, mille puhul toimub pidev liikumine. Vahelduvtõukeline sõiduviis on loomulikult aeglasem, kuid omab psühholoogilist eelist. Paaristõukaja teab, et see on ta ainus variant, kuid klassikalise tehnikaga sõitjatel on võimalus vahetada tehnikat ja kasutada teisi lihasrühmi”.

Sellele vastuseks võib tuua Rootsi koondisega töötanud teadlase H.C. Holmberg’i väite, mille kohaselt teeb suusatamise raskeks spordialaks tehnikate pidev vahetus. See kurnavat südant ja kopse ning mõjuvat raskemalt kui pidev ühe tehnika kasutamine. Seega on Rootsi teadlane (Charlotte Kalla ja Björn Lind’i edu autor!) jõudnud hämmastava avastuseni. Sõiduviiside vahetamine on see mis tapab! Ainult paaristõukelise sõiduviisi edu on tõestatud juba mitmel korral – taaskord möödund nädalavahetusel Jizerska maratonil, kus kogu Team Xtra Personell sõitis vaid paaristõukelist sõiduviisi kasutades.

Traditsiooniline suusatamine hakkab ununema ja uued tuuled puhuvad kõigi hoovil. Et ajaga kaasas püsida, tuleb vanad tavad eemale lükata ja uutele ruumi teha.

Foto: Eesti Suusaliit