SUUSABLOGI - Sprindiblogi

kymmel01

Otepää MK järgselt on sprindikoondis treeninud ja elanud Haanjas. Lumerohkus ja külmad ilmad ei ole plaanidesse muudatusi toonud. Kuigi tuleb tunnistada, et -25 pakane on saanud juba harjumuspäraseks.

Treeningettevalmistuses püüame järgida mudelit, mis on juba sellel hooajal edu toonud. Viimased MK võistlused Otepääl ja Rõbinskis on selgelt näidanud, et kogu meeskond tervikuna on lähenemas hooaja parimasse kehalisse vormi.

kymmel02

Võistlused EMV suusavahetuses Põlvamaal Mammastes ja Scandinaavia Karikavõistlustel Siguldas Lätis on viimaseks ettevalmistustsükliks enne olümpialinna Vancouverisse sõitu.

Kogu meeskonnana oleme enesekindlad ja valmis olümpiamängudel maailmaga rinda pistma. Me oleme kiiremad, tugevamad ning rohkem treenitud ja me usume seda.

kymmel03

Kaks sportlast meie meeskonnast kuulub hetkeseisuga suusasprindi kuuma gruppi ning selleks, et kvalifitseeruda olümpiamängudele suusasprinterina tuli saavutada maailmakarikavõistlustel vähemalt 17 koht. See oli ühtlasi kõrgeimaks kvaliteedi näitajaks võrreldes kõigi teiste talispordialadele kvalifitseerunutega!

Peeter Kümmel, Haanja

Allikas: sport.err.ee

kein1

MK karuselli selleaastane esimene etteaste oli Kuusamo etapp Põhja-Soomes. Seal sõitsin klassikasprindis välja senise karjääri parima 13. koha. Ja päev hiljem 15 km klassikadistantsil väikseima kaotuse tavadistantsil. Seega algus oli hea ja tuleb rahule jääda.

Sprindidistantsil jäin oma veerandfinaalis kolmandaks ja pidin tunnistama, et tollel päeval oli tosin meest minust kiiremad. Paraku lõputõusul ei olnud piisavat käiguvahetust võtta ja kaks meest jooksid väikse vahe sisse, mida enam paaristõugetega finišisirgel kinni püüda ei jõudnud.

15 km klassikadistants oli huvitav kogemus. See oli minu debüüt tavadistantsil. Olud olid üpriski kiired (eelmine päev oli olnud +2 ja öösel oli läinud miinusesse ja seega olid ka laskumised suurteks väljakutseteks). Seega olud ja rada oli sprintereid soosiv, kuid määrdemehi mittesoosiv, sest pidamise leidmine osutus suureks väljakutseks.

Nii jõudsin isegi suusavaliku langetamiseni alles 6 minutit enne starti, olles stardipaigast 500m kaugusel. Aga jõudsin õigeaegselt stardialasse ja sain maitsta tavadistantsi sõitmise mõnusid ja valusid.

Järgmine etteaste oli nädal hiljem Düsseldorfi etapil. Seal ootas sprintereid ees tõeline talveilm. +8 ja paduvihm mõlemal päeval. Esimesel päeval oli uisusprint ja päev hiljem uisutehnika paarissprint.

Uisusprindile olen sellel aastal vähem tähelepanu pööranud võrreldes klassikalise tehnikaga ja paraku kajastus see ka võistlustulemuses. Kuuendast kümnest nime otsimine oli minu uisusprindi tase kiirel, jäisel ja ainult lauskmaal kulgenud distantsil.

Päev hiljem Timoga paarissprinti sõites oli küll kohanemine kergem ja sõitsime ka konkurentsivõimelisemalt, kuid siiski mitte piisavalt, et läbi murda poolfinaalist finaali.

Peale Düsseldorfi siirdusin harjutama Vuokatisse. Kuid korraliku treeningnädala asemel tuli hoopis võidelda tervisega, mis reisimistest tingitud väsimuse all hakkas murduma. Seega plaanitud kahenädalane ettevalmistustsükkel Rogla MK etapiks ei kulgenud päris plaanipäraselt, aga õnnestus tõsisemat haigestumist vältida ja sain siiski sõita Rogla etapile, mis toimus 19 detsemberil Sloveenias.

Roglas toimus klassikasprint. 1550 m kõrgusel merepinnast, tugeva tuulega, -16 kraadiga ja lumesajus toimunud sprint ei olnud kindlasti sportlasi soosiv, aga olud olid kõigile ühtemoodi rasked.

Enda seisund oli natuke küsimärk peale vahepealset aukliku treeningperioodi. Paraku jätkus mind Roglas ainult 3 minutilise distantsi jagu. Siis olin veel korralikul kohal vaheaegades ja kindlalt jätkajate seas. Aga 4 minutiliseks venitatud sprindi viimane minut ja seal kogunenud suur kaotus jätsid mind lõpuks 37-ndale kohale ja varajaseks pealtvaatajaks.

kein2

Jõulunädalavahetuse lõpus peetud Eesti MV olid siis koduse hooaja avalöögiks. Selgitati meister nii klassikatehnika sprindis ja 15 km uisudistantsil. Klassikasprindis õnnestus võita esimene individuaalne meistritiitel, mida ei olnud õnnestunud võita varem ei noorteklassidest ega juunioride vanuseklassist.

15 km distants pehmel rajal aga kujunes seevastu mitte nii positiivseid emotsioone pakkuvaks ja kulges väga raskelt ja vaevaliselt. Eesti meistrivõistluste sprindipäeval oli kohal võttgrupiga ka uus ja haarav suusatamist kajastav veebilehekülg skierpost.com ja Eesti MV sprintide kulminatsioonidele saab kaasa elada aadressil:

http://skierpost.com/index.php?/20091227325/Skierpost-Videos/estonian-nc-videos.html

Ilusat vana aasta lõppu ja suusaelamuste rohkem uut aastat soovides!!

Kein Einaste

Allikas: sport.err.ee


Foto: Jüri Järv 

Senine detsembrikuu ei ole meessprinterite tulemustele tagasi vaadates kellelegi rahuldust pakkunud, ei treeneritele, fännidele, toetajatele ega ka ammugi mitte sprinteritele endile.

See aga ei tähenda veel valge rätiku ringiheitmist ja hooaja lõppenuks kuulutamist. Võitleme edasi ja võitleme seni, kuniks hooaeg lõppeb ja tähtsaimad peaproovid seljataga!

Laupäeval siis heideldi Valgehobusemäel Eesti meistritiitlile klassikasprindis. Korraldajad olid valmis saanud suurepärase sprindiraja, mis pakkus sprinteritele ja pealtvaatajatele just seda, mida sprindilt oodatakse – intriigi ja võitluslikkust ning mis peamine, põnevus säilis pea alati lõpuni.

Rada oli oma profiililt vahelduv, korralikud tõusud ning tehnilised laskumised ja kurvid tagasipöördel. Rajal oli suurem tõus Valgehobusemäkke, üks käärjooksu tõus ning tõusva nurga all finišisirge.

Stardi järgsel kiirendusel Valgehobusemäkke oli tähtis saavutada võimalikult hea positsioon laskumiseks, et oleks võimalik konkurente järgnevates kurvides kontrollida ning omada head positsiooni terava nurgaga käärjooksu tõusuks. Kulminatsioon aga saabus siiski enamasti lõpusirgel.


Foto: Jüri Järv

Minule isiklikult pakkus eelsõit positiivse noodi, kui olin kvalifikatsiooni võitjast 0,09 sekundi kaugusel. Positiivne eelkõige, et käsil on korralike aeroobsete treeningutega treeningnädal ning valdavalt ikkagi 2x päevas treeningud. Tähtis on ammutada enesekindlust, leida usku tehtud töö õigsusesse ning teha seda tulemuslikult. Kui minna järgnevate sõitudega edasi, siis igas sõidus oli midagi põnevat ja omapärast.

Veerandfinaal pakkus rohket kavaldamist ning poolfinaal jälle võitlust viimase hingetõmbeni kohapärast finaalis. Küll aga ei saa rahule jääda finaaliga, mitte niivõrd enda resultaadi vaid pigem sõidu kulgu pärast. Üks asi on sõita finaalis ning anda lahing kaasvõistlejatele, teine langeda ilma lahingut andmata. Valgehobusemäel paraku realiseerus võistlusformaadi abiga teine variant.

MK formaadis on nüüd kaotatud naiste ja meeste B finaalid, kuid nende B finaalide ajavaru on endiselt olemas poolfinaali ja finaalisõitude vahepeal, et võistlejad saaksid siiski minimaalse puhkeaja. Selle jooksul tehakse tutvust finalistidega ning antakse publikule võimalus eelnevalt finaali sisse elada. Ilmetu finaal ei ole ühegi korraldaja huvides ega ole atraktiivne pealtvaatajatele.


Foto: Jüri Järv

Siiski suutis Valgehobusemägi oma talvise olustiku ja sprinterlikult kiire rajaga luua väga meeldiva atmosfääri sprindivõistluseks ning on ainult tervitatav kui ka edaspidi jagatakse seal EMV medaleid sprindis!

Seniks aga talviste olude nautimist ja suusakilometraaži kogumist!

Timo Simonlatser

Allikas: sport.err.ee

Juba kolmas suusatamise MK etapp Davosis on jäänud sprinteritele seljataha, kuid säravat tulemust pole ette näidata. Kuusamos justkui oli minek hea aga ebaõnnestunud veerandfinaal keeras edasises võistluse käigu pea peale.

Nädal hiljem Düsseldorfis oli tunne hea, kuid miski siiski puudus kiiruses, sest 0,2 sekundit jäi mind lahutama edasipääsust finaalidesse 30 parema sekka. Düsseldorfi sprinditeates oli kõik uuesti paigas ja enesetunne super, kahjuks nurjas viimases vahetuses kahetsusväärne kukkumine väljavaated edule.

Reisisime Düsseldorfist kodusesse Otepääle, kus tegin mõned kiired ja plahvatustreeningud ning sekka ka matkamist ning sõitsime möödunud nädalavahetuseks Šveitsi Davosi uuele sprindietapile.

Reis sinna kulges varajastel hommikutundidel ja võistluseelsel päeval rõhus väsimus. Võistlus ise kujunes millekski, mida ei saa võistlemise alla liigitada. Keha lõpetas koostöö ja tulemus oli vastav 62 koht. Vältisin järjekordset pikka kodureisi Otepääle, ja liitusin koos Austria sprinditiimi reisiga 1100m kõrgusele Ramsauss.

Olen hetkel siin eestlastest üksinda laagris. Lumeolud ja rajad on head. Treenin rahulikus režiimis ja raputan seljast läinud nädalavahetuse väsimustunde. Sõidan uude võistluspaika Sloveeniasse Roglasse neljapäeval ja olen valmis oponente üllatama!

Peeter Kümmel

Allikas: sport.err.ee

Olümpia hooaja esimene sprindi MK toimus Soomes Kuusamos. Ootasin põnevusega esimest MK-d, kuna minu viimane klassika tehnika MK oli 9 kuud tagasi Otepääl.

Eelsõidus oli mul õnne, et pääsesin viimasena, ehk 30ndana edasi veerandfinaali. Selles sõidus ei saanud suuski 101% pidama, aga veerandfinaalideks lasin pidamist juurde panna ja suusad toimisid väga hästi. Suured tänud minu hooldemehele Eerole.

Veerandfinaalis andsin endast kõik, aga kahjuks jäi jaksust puudu viimasel 300 meetril, jäin sõidus neljandaks. Minu sõit oli päris kiire ja jäi veel võimalus lucky-loserina edasi saada, see kestis kuni viimase veerandfinaalini, siis sõitis minu aja üle venelane Morilov.

Kahju ja pettunud olin, aga selline see sprint on, põnevus kestab viimase hetkeni. Kokkuvõttes 20. koht – see pole paha algus hooajale.

Nüüd valmistun juba eelolevaks Düsseldorfi võistluseks, mis toimub sellel nädalavahetusel.

Anti

Allikas: sport.err.ee

Nagu tavapäraks on saanud algab sprinterite võistlushooaeg juba mitmendat aastat järjest Soomest Kuusamost, mis võõrustas mind kolmandat korda.

Varasematel aastatel on hooaeg alanud tagasihoidlikult ja polegi siin 30 parema hulka jõudnud. Seekord sain siis eelsõidus 23. koha, mis tegelikult absoluutselt rahulolu ei paku. Veerandfinaal läks täiesti musta stsenaariumit mööda.

Stardis vajusid esimesel tõukel mõlemad kepid läbi pehme raja ja seetõttu sain allapoole arvestust stardi. Siis enne esimest laskumist sõelus Von Almen närviliselt üle minu suuskade ning kaotasin laskumisse minekul hoo, mis muidugi tipnes veel tasakaalu kaotamisega laskumise keskosas olnud kurvis. Seega pidin lausikul töötama mitte eest ärasõidu, vaid tagasi gruppi pääsemise nimel.

Jõudes gruppi tõusu lõpuks, laskusime koos järgmisesse raja laskumisse, kus vahe lihtsalt kärises, nii et ülejäänud sirge töötasin järjekordselt, et gruppi kätte saada. Ja kui algas oluline rajalõik, kus kõik suurel tõusul spurtisid olidki lihtsalt öeldes minu spurdid juba tehtud.

Kahju et nii välja kukkus. Miks polnud kiirem ja ei suutnud sõita võrdselt meestega, kellega 2 nädalat varem Olosel rinda pistsin ei oskagi üheselt vastata. Milleks kaevata? Teen järeldused ja analüüsi ning suusatan kiiremini juba tuleval nädalavahetusel Düsseldorfis, kuhu siirdume edasi meeskonnaga vaba sprinti sõitma. Ootan teilt jätkuvat tuge ja kaasaelamist.

Tervitades Kuusamost Peeter Kümmel

Allikas: sport.err.ee