SUUSABLOGI - Jerry Ahrlin

Tšehhi maratoni esikolmik. FOTO:Sebastian Samek

Tšehhi maratoni esikolmik. FOTO:Sebastian Samek

Pühapäeval sõideti järjekorras juba 43. Jizerska 50 maraton, mis kuulub Wordloppeti  sõitude hulka ja võõrustas täispikal distantsil enam kui 3200 suusatajat. Teekonna Tšehhi olid ette võtnud  mitmed suusatajad Eestist, lisakas Eesti koondisele ka Suusahullud Tartu Suusaklubist ning samuti oli kohal Skierpost, et saada vahetuid emotsioone võistlejatelt.

Väga meeldiv oli suusarajal näha nii palju eestlasi ja tunda rajal kaasvõistlejate uudishimu (nimelt suusahullude kombet on võimetu mitte märgata..), et mida suusahullud tähendavad? Stardis oli 54 eestlast, nii et üsna kodune tunne oli kogu aeg ja võib isegi öelda, ilma kaasmaalaste abita oleks 50km maraton osutunud kannatuste rajaks. Ilmateade lubas võistluspäevaks -7-8 kraadi, seega paljud võistlejatest olid määrinud oma suusad tahkete määretega, kuid pühapäeva hommik näitas hoopis teistsugust palet. Stardipaigas temperatuur 0 juures ja sadas värsket lund ning üleval mägedes mõned kraadid külma. Õnneks olid mõned taibukamad võistlejad kaasa haaranud pooltahkeid määrdeid (mille abil oli vähemalt võimalik 75% rajast väga edukalt läbida), mida siis eestlased lahkelt enne starti omavahel jagasid.

Jizerska rajaprofiil

Jizerska rajaprofiil

Tšehhi maratoni peetakse üheks raskemaks omataoliste seas, kuna võistustrass ületab 1000m piiri ja samuti oma profiili tõttu. Kõrgustevahe on üle 250m, mis piltlikult tähedab 4 Tehvandi tõusu! Kui keegi on kunagi seda kurikuulsat mäge vallutanud, siis kujutab ette, mis katsumusega on tegu. Rada algas kohe pika tõusuga , mis keris ennast 10. kilomeetrini. Kuna see osa kuulus selle 25% hulka, mida polnud võimalik edukalt läbida, siis tuli paljudel mõttesse ka võimalik katkestamine. Pidamine puudus  absoluutselt! Samuti polnud harrastajatel nö NO-WAX suuskasid, mille kasuks otsustas enamik Eesti tippsuusatajad ja võitja Oskar Svärd ning rääkimata Jerry Ahrlinist, kes läbis ränkraske võistluse uisusuuskadel. Selle peale vangutasid pead isegi meie olümpiasangarid Veerpalu ja Mae.

“ Esimesel tõusul oli imestus päris suur, kui nägin, et mõned esiotsa mehed sõidavad uisusuuskadega. Proovsin pikal tõusul ette minna ja uisumehed maha raputada, aga see osutus võimatuks. Nad dikteerisid täielikult sõidukäiku. Nii kui keegi tahtis kõrvale minna, reageerisid nad sellele ja tõstsid tempot. Ma ei uskunud, et uisumehed paaristõugetega lõpuni ära kestavad, “ rääkis Mae, kes ise 30. km-l algaval tõusul jäi esimestest maha just tänu lipsavatele suuskadele.

Oskar Svärdi võidukas finiš

Oskar Svärdi võidukas finiš

Kuigi eestlased on viimastel aastatel oluliselt suurendanud erialase võimsuse osakaalu oma treeningutes (näiteks sügisel sõitsid mehed korduvalt Ramsau mäestikulaagris 16km tõusu ainult kasutades käte jõudu), on siiski võrreldes maratonimeestega paaristõukes väga suur mahajäämus. Tšehhis sõidetud maraton peaks andma meile mõtteainet, kuhu suusatamine on jõudnud või jõudmas, ning mis muutusi me peaksime treengutes sisse viima, et oleksime konkurentsivõimelised – see tähendab, et kui on vaja minna uisusuuskadega võistlema, siis ka nii tehakse!