Rootsi ja Norra on suusatamises igipõlised konkurendid. Norrakate jaoks ei ole midagi magusamat kui võita rootslast – ja ei ole mõnusamat tunnet rootslase jaoks kui võita suusatamise sünnimaa esindajat, norrakat.

Päevakorrale on tulnud Norra ja Rootsi suusatiimide erinev lähenemine eelseisvateks võistlusteks Olümpial. Väidetavalt võtavad norrakad Olümpiale kaasa neli tipp-psühholoogi. Pekingi Olümpial oli neil kaasas kolm psühholoogi, nüüd siis veel üks lisaks.

- “Äkki on nad närviliseks muutnud,” ütles Anders Södergren ajalehele Aftonbladet.

Anders Södergren, Foto: Skierpost.com

Rootslastel on naerda palju üle, sest neil pole kaasas ainsatki psühholoogi.

- “Psühholoog…? Ei, ma lähen suusatama,” ütles Marcus Hellner.

- “Mul ei lähe psühholoogi vaja. Mul on võistkonnakaaslased kes mind toetavad kui ajad on rasked,” lisas Hellner.

Aftonbladet’i kommentaator Lasse Anrell usub, et põhjus norrakate psühooloogide kasutuses on fakt, et nad kardavad.

- “Ainult kaotajad kasutavad spordis psühholooge. Mu Jumal, hetkest mil sportlased hakkavad psühholooge abiks karjuma, on nad ise kaotanud,” kirjutas Anrell oma kommentaaris Rootsi ajalehele.

- “Norrakad on pisut meeleheitlikult appi kutsund hulganisti möla-juttu…,” usub Anrell.

Tore Øvrebø usub aga, et rootslased võivad uskuda mida tahavad.

- “Ma ei ütleks, et nemad on idioodid ja meie geeniused või vastupidi. Me valime erinevaid lähenemissuundi,” ütles Øvrebø VG’le.

Øvrebø usub, et psühholoogi poole pöördumine on märk sellest, et saadakse aru, et vaimsel seisundil on mõju saavutustele.

Ka Eesti suusatajad on psühholoogide abi kasutanud. Eeskätt Kristina Smigun-Vähi, kes on psühholoogi abil väga kaugele jõudnud. Kindlasti on oluline uskuda iseendasse, kuid tippspordis ei saa mööda vaadata võimalusest end parandada!

Kristina Smigun-Vähi, Foto: Eesti Suusaliit

Murdmaasuusatamine on raske spordiala. Vahest et isegi füüsiliselt kõige raskem ala. Sportlased võistlevad talvel, külma ilmaga – reeglite järgi kuni -18 kraadiga (olenevalt tuulest ja muudest faktoritest). Kasutatakse kõiki lihasgruppe. Erinevalt sõudmisest ja ujumisest toimub kõikide lihasgruppide kasutamine vertikaalses asendis, püsti seistes. Lisaks kõigele mainitule teeb Rootsi suusaprofessori H.C. Holmbergi sõnul suusatamise veel raskemaks pidev tehnikate vahetamine. Vahelduv, paaris, jalaga paaris. Nüüdseks veel suusavahetusega sõit, mille jooksul kasutatakse kõiki tehnikaid ja kurnatakse keha viimaste piirideni.

Raske Hetk Suusatamises, Foto: Eesti Suusaliit

Kuidas seesugusel spordialal edu saavutada? Vastus on lihtne – ränga tööga! Tippsuusatajad treenivad 800-900 tundi aastas, kes rohkem kes vähem. Ettevalmistus algab varakult, juba suve alguses. Puhkuseks jääb aega vaid paar nappi nädalat kevadel ja sellegi aja jooksul käiakse taseme alalhoidmiseks kergelt trennis. Ei tehta küll erialaseid harjutusi, kuid treening tegelikkuses toimub.

Kõige selle pideva tööga võib pea pisut nüriks muutuda. Raske on sihti selgena hoida. Eesmärgiga tööl on nõnda pika ettevalmistuse jooksul kerge siht kaotsi minema. Ja kui pea ei ole selge, ei suudeta ka tehtud tööd tulemuseks pöörata. Rusuv kliima ja üksluine maastik Eestimaal ei aita asjale palju kaasa. Kuid lahendus on kõigil oma kätes. Tuleb osata nalja teha!

Teadaolevalt maailma tugevaimad treenijad, Norrakad (arvatavasti jagavad tiitlit ka venelastega), oskavad nalja heita ka raskel ajal. Pakume vaadata väikest humoorikat videoklippi Eldar Roenningu, Oeysten Petterseni ja John Kristian Dahli poolt. Märkimisväärne on fakt, et nädal peale antud video filmimist (2006. aastal) tuli Oeysten Pettersen Düsseldorfi Maailmakarika etapil teiseks, just Eldar Roenningu (teine peategelane filmis) järel. Toona oli Petterseni eesmärgiks saada sprindis finaali ja saavutada kvalifikatsioonis kõrge koht. Võistlusjärgselt pidi ta täitma lubaduse – lubaduseks oli alasti mööda promenaadi joosta, juhul kui ta esimese kolme hulka jõuab. See ka juhtus…

Klipp on küll norrakeelne, kuid mõte jääb samaks:

Kaspar Kokk Otepää MK-l. Foto:Skierpost.com

Suurepärastes talvistes oludes toimunud SEB Kõrvemaa Suusamaraton tõi suuskadele nii tippsõitjaid kui arvukalt harrastajaid. Talvisel Kõrvemaal nautis suusamõnusid üle 800 suusasõbra.

Täna sõidetud järjekordsel Kõrvemaa suusamaratonil tuli meeste põhisõidu 38 km pikkuse distantsi võitjaks Christopher Tammet Nõmme Suusaklubist, alistades pingelises lõpuheitluses nelja sekundiga Kaspar Koka. Kolmandaks tuli “igiliikur” Risto Roonet, kes kavala rebasena suudab ikka veel vana rasva pealt noortele meestele kandu näidata.

-“ Ei võta väga südamesse seda tänast tulemust.  Kõrvemaa maraton oli mulle heaks tühjendustreeninguks pärast pikka alpimaja kuuri,“ütles olümpiakoondislane Kaspar Kokk, kes alustab teekonda Vancouveri järgmisel kolmapäeval.

Kaspar tõusu vallutamas. Foto:Skierpost.com

-“Olen viibinud viimased kaks nädalat tehvandi alpimajas. Keskimiselt 4-5 h päevas ja umbes 4500m kõrgusel, sellest olen päris väsinud ja eile valutas isegi pea. Võistluse eesmärgiks oligi ennast tühjaks sõita ja see õnnestus 100%-lt. Kui oleksin tahtnud võidu peale minna, oleksin lasknud teistel ka tööd teha, aga vedasin kogu aeg ise, et tempot üleval hoida. Samuti ei võtnud ma isegi energiageele rajale kaasa, seda selleks, et organismi rohkem kurnata. Kuskil 28. km-l tuli ikka totaalne „paneel“ ette ja pärast seda lasin tempo alla ning kulgesime lõpuni. Nüüd tuleb ainult energiavarusid laadida ja puhata – töö on tehtud. Lihasseisund on ainult paremaks läinud ja ootan juba huviga Olümpiat,“ rääkis Kaspar SkierPostile.

Täna algav Maailmakarika etapp Kanadas Canmore’is on arvatavasti raskeimate radadega võistlus tänavusel hooajal.

Lisaks pikkadele tõusudele teeb olukorra raskeks võistluspaiga asumine ligi 1500 meetri kõrgusel merepinnast.

Eestlasi täna stardis ei ole, kuid põhjanaabrid, Soomlased, saadavad võistlustulle viis sportlast. Matti Heikkinen, Ville Nousiainen ja Teemu Kattilakoski võistlevad 15km vabatehnika distantsil meeste seas. Riikka Sarasoja võistleb koos Kaisa Mäkäräineniga naiste 10km distantsil. Mäkäräinen on tuntud küll laskesuusatajana, kuid saab võimaluse proovida vormi ka murdmaarajal, ilma püssita suusatades.

Ville Nousiainen katkestamas Libereci 15km sõitu, Foto: Eesti Suusaliit

- “Rada on raske ja selge pea hoidmine saab olema tähtis. Üritan tõuse rahulikumalt võtta, sest kui siin end piimhappeseks sõidad, on tunne nagu oleks vastu seina põrutand. Võistlus saab minu jaoks olema tugeva treeningu eest ja selle järgi on veel vara järeldusi teha,” lausus Soome meeste liider Matti Heikkinen YLE tv’le.

- “Normaalne ettevalmistusrutiin on läbitud ja kõik tundub heas korras olevat. Ma pole veel Olümpiapalavikku tundnud…,” lisas Heikkinen.

Soome koondislastel on seljataga suurepärane treeninglaager Kanada suusakeskuses Silver Staris. Tegemist oli väga eduka laagriga 1600 meetri kõrgusel. Kogeti hõredat mäestikuõhku ja taastuti 10-tunnisest ajavahest. Tehti vaid üks tugevam treening. Kuid kuus päeva antud kõrgusel ei ole veel tipptulemuste jaoks piisav.

- “Paar päeva veel oleks sooritusvõimet arvatavasti parandanud, kuid me eelistame liikuda esialgse plaani kohaselt, mille alusel sätime parima vormi just Olümpiale. Siit läheme kohe tagasi Silver Stari, et jätkata laagrit,” kommenteeris koondise peatreener Magnar Dalen.

Soome koondise peatreener Magnar Dalen, Foto: Skierpost.com

Dalen usub, et vahed suusatajate vahel saavad võistlusel olema suured. Suusatajad, kes on kauem mäestikulaagris olnud saavutavad ka paremaid tulemusi.

- “Vahe tuleb sisse nõudlike radade, kõrguse ja kuiva lume tõttu. Lisaks veel kuiv õhk ja suurem hingamissagedus,” arvas Magnar Dalen.

Canmore’is stardib suurem osa maailma tippudest. Kaasa ei tee vaid Norra Olümpiakoondis, nagu ka Eesti Olümpiakoondis.

Norrakad lasevad esmakordselt starti noorsandi Ole-Marius Bach’i. Bach teenis Kanada MK-pääsme tubli esinemise tõttu U23 MM’l, sarnaselt Karel Tammjärvega – kuid Kareli Kanada pilet on siiski pisut kaalukam, Olümpia!

Algavatel Olümpiamängudel on Norra murdmaakoondis järjekordselt peamiste medalikandidaatide seas. Mitte et see neile veel midagi tähendaks. Pigem on Norrakad näidanud halba pingetaluvust Olümpiamängudel.

Torinost ei suutnud Norra mehed võita ainsatki medalit. Võrreldes väikese Eesti ühe kullaga meeste seas ja kahe kullaga naiste seas, oli norrakate Olümpia täielik fiasko. Kuid eelmise aasta MM’l võitsid norrakad kuuest võimalikust kullast viis. Täistabamuse rikkus ära kehv esinemine 15km klassikal – kus järjekordselt Andrus Veerpalu ei vääratanud.

Andrus Veerpalu, Foto: Eesti Suusaliit

Petter Northugi näol omab Norra aga üht dominantsemat figuuri meeste murdmaasuusatamises. Liberecis võitis Northug kulla 30km suusavahetusega sõidus, 50km vabatehnika distantsil ja 4×10km teatesõidus. Tänavuse MK-sarja üldliider läheb Kanadasse peasoosikuna number üks.

Maha ei saa laita ka traditsiooniliselt tugevate suusariikide nagu Venemaa, Rootsi ja Soome jätkuvalt häid võimalusi.

Kui aga vaadata tulevikku lähimineviku hõngu arvestades, võib arvata, et poolatar Justyna Kowalczyk ja tsehh Lukas Bauer saavad olema tõeliselt suureks auguks norrakate medaliteel. Kui Lukas Baueri vormikõver näitas tõeliselt järsku hüpet Tour de Ski ajal ja Otepää MK etapil, siis Justyna Kowalczykul tundub vormikõver üldse puuduvat – ta on kogu aeg tipus! Kui just keerulisi laskumisi pole…

Teiste riikide seas võib pidada arvestatavateks, kuid vahest et mitte kõige ohtlikumateks konkurentiteks Itaaliat, Saksamaad ja peo võõrustajaid, Kanadat. Kui Sports Illustrated pakkus välja, et Eesti ei võida ainsatki medalit Vancouveri Olümpialt ja Saksamaa võidab kõige enam, siis peab ära mainima, et suure tõenäosusega ei arvestata siiski Saksamaale medaleid murdmaasuusatamisest. Ja Eesti koha pealt… Sports Illustrated ei ole arvatavasti kursis seesuguse talialaga nagu murdmaasuusatamine!

Jens Arne Svartedal - Sports Illustraded'i medalisoosik, Foto: Skierpost.com

Iga medalivõit sakslase poolt saab Vancouveri Olümpia murdmaasuusatamises olema üllatuseks – mitte sugugi võimatu, kuid siiski üllatus. Itaalia meeste koondise peatreener Marco Selle on juba öelnud, et nemad arvatavasti medaliheitlusesse ei sekku. Kuid Itaalia naistel on välja panna vägagi tugev esindus.

Venelaste tiimis on seis hetkel aga segane. Viimane treeninglaager Taupliz-Almis ei läinud ootuspäraselt. Ilmastikutingimused olid kehvad ja tuli taluda tagasilööke. Alexander Legkov jäi nõnda haigeks, et pidi külastama kohalikku kliinikut. Ülejäänud maailma maharahustamiseks on aga teada, et dopingukütid külastasid venelasi iga viie päeva tagant. See aga ei häirinud Legkovi, kes ütles:”Ma olen neile juba öelnud, et käigu rohkem. Minul probleeme ei ole!”.

Norrakad on varemgi MK etappidel heas minekus olnud ja suurvõistlustel vääratanud. Miski pole ette otsustatud. Konkurents suusatamises on tihe ja arvestatavaid medalikandidaate on jalaga segada. See teebki murdmaasuusatamise Vancouveri Olümpial väga huvitavaks – ei või iial teada, kes üllatajaks osutub! Tahaks loota, et meie sinivalged suusakombed vilguvad võimalikult palju eesotsas! Ja loomulikult, et lumeolud Olümpiapaigas paraneksid.

Võidukad eestlased. Foto:Skierpost.com

Täna tehti algust Baltic Tour 2010-ga, mille esimeseks võistluseks oli vabatehnika sprindid „kepikeste linnas“ Siguldas. Kuigi kohale jõudes oli suhteliselt raske aru saada, kas tegu on ikka MK järel tähtsuselt järgmisel kohal oleva võistluse Scandinavian Cup-ga. Osalejate tugevuses ja arvukuses ei saanud muidugi kahelda, aga nukker oli tõdeda, et pealtvaatajad puudusid ja võistluse organiseerimine sarnanes Eesti „külavõistlusega“. Finaalsõitude ajad läksid nihkesse ja eriti koomiline oli vaadata, kui stardipüstol hakkas tõrkuma ja starter nö aja maha võttis, et oma musketit „püssirohuga“ laadida.

-“ Kui eile Siguldasse jõudsime ja ametlikule treeningule suundusime, oli üllatus üpris suur, et rada polegi. Väidetavalt oli rajamasin katki läinud. Alguses oligi jutuks raja võimalik ettevalmistamine puraaniga, aga õnneks saadi masin korda ja hommikuks oli juba kvaliteetne rada valmis,“ rääkis Kein Einaste.

Teatavasti on Eesti sprindikoondis olnud kogu aeg pinnuks silmas ajakirjandusele ja Delfi kommentaatoritele. Vahest harva võiks isegi nendega nõustuda, kuid alates Otepää MK-st on Maarjamaa mehed näidanud suusaradadel oma potensiaali ja kiirust. Kohad poolfinaalides MK-l nii Otepääl kui ka Rybinskis räägivad enda eest. Kuigi tänast Scandinavian Cupi osavõistlust ei saa 100%-lt võrrelda maailmakarikasarjaga, siis ikkagi ei tohiks meeste tänaseid tulemusi alahinnata. Kohal olid Rootsi koondislane Robyn Bryntesson, Scandinavian Cupi võitja Hans Petter Lykkja, Soome MV selle aasta hõbe Jari Joutsen jne.

Eestlased näitasid täna tõesti suurepärast esitust – 8 meest 30 hulgas, 2 meest B-finaalis ja 2 meest A- finaalis. Kuigi finaalis pidid Peeter ja Timo leppima viimaste kohtadega, siis nii veerand- kui ka poolfinaalis olid nad võistlejate esirinnas. Eriti ilusa taktikalise etteaste tegid Kümmel ja nooruke Karel Tammjärv oma veerandfinaalis, kui hoidsid terve sõidu ennast teiste tuulevarju ja ründasid viimastel meetritel otsustavalt ning kindlustasid kaksikvõidu!

Peeter Kümmeli stiilinäide. Foto:Skierpost.com

-“Minek oli üllatavalt hea. Eelmisel nädalal lõpetasime raske laagri EMV-ga ja arvasin, et pole piisavalt särtsu. Võinuks täna kõrgemate kohtade pärast võidelda, aga tegin mõned vead veerandfinaalis. Nimelt otsustasin sõita võimalikult kaua Siim Sellise taga, et tuuleefekti saada. Lõpusirgele tulles hüppasin küll tuulest välja, kuid ta valis sama raja ja pidin seega „S“ sõitma ning kaotasin märgatavalt hoogu,“ selgitas Kein Einaste morn ilme näol sprindivõistluse kulgu.

-“Finaalis kulutasin ennast liialt palju esimesel tõusul. Enne viimast laskumist astus üks norrakas keppidele, hoog kadus ja jäime esimestest 10m maha. Finišisirgele jõudsime küll kõik koos, aga enam polnud midagi võtta. Teised olid täna kahjuks paremad, kuid samas tundub, et vorm läheb ainult paremaks ja paremaks. Kui nii kõik edasi sujub, siis võib Olümpialt head kohta loota,“ kommenteeris Peeter pärast võistlust SkierPost-le.

-“Imestasin, et üldse finaali jõudsin. Minek kõige teravam pole ja eelmisel nädalal toimunud Haanja laagrist on veel kerge väsimus sees, kuid üldjoontes võib tänase võistlusega rahul olla,“ rääkis Timo Simonlatser.

Homme on Scandinavial Cupil kavas 15km vabatehnika sõit, kus teevad kaasa ka Eesti sprindikoondislased, kes juba laupäeval alustavad teekonda Vancouveri.

Otepää MK järgselt on sprindikoondis treeninud ja elanud Haanjas. Lumerohkus ja külmad ilmad ei ole plaanidesse muudatusi toonud. Kuigi tuleb tunnistada, et -25 pakane on saanud juba harjumuspäraseks.

Treeningettevalmistuses püüame järgida mudelit, mis on juba sellel hooajal edu toonud. Viimased MK võistlused Otepääl ja Rõbinskis on selgelt näidanud, et kogu meeskond tervikuna on lähenemas hooaja parimasse kehalisse vormi.

Võistlused EMV suusavahetuses Põlvamaal Mammastes ja Scandinaavia Karikavõistlustel Siguldas Lätis on viimaseks ettevalmistustsükliks enne olümpialinna Vancouverisse sõitu.

Kogu meeskonnana oleme enesekindlad ja valmis olümpiamängudel maailmaga rinda pistma. Me oleme kiiremad, tugevamad ning rohkem treenitud ja me usume seda.

Kaks sportlast meie meeskonnast kuulub hetkeseisuga suusasprindi kuuma gruppi ning selleks, et kvalifitseeruda olümpiamängudele suusasprinterina tuli saavutada maailmakarikavõistlustel vähemalt 17 koht. See oli ühtlasi kõrgeimaks kvaliteedi näitajaks võrreldes kõigi teiste talispordialadele kvalifitseerunutega!

Peeter Kümmel, Haanja

Allikas: sport.err.ee

Jesse Väänänen Otepää MK'l, Foto: Skierpost.com

Lahti Suusaklubi on vahest et üks tugevamini esindatud suusaklubisid Olümpiamängudel. Kuid nende tugevus seisneb suusahüppajates. Tänavu saavad Lahti murdmaasuusatajad uhkust tunda taaskord oma kandi mehe Olümpiakoondisesse kuulumise üle.

Jesse Väänänen esindab Vancouver’i Olümpial Soome Murdmaasuusatamise koondist meeste sprindis. Väänänen näitas kiiret sõitu Otepää MK etapil ja tagas sellega koha koondises. Kuid edu pole 25-aastasele noormehele lihtsalt tulnud.

Viimasel paaril aastal on Väänänen vaevelnud mükoplasma viiruse käes ning tänavu isegi kurikuulsa Seagripi käes. Kui Septembris-Oktoobris tundus, et on saavutatud kiirus millega Olümpialt medaleid jahtida, jäi noormees taas haigeks.

- “Eelmine hooaeg toimus suur langus. Nüüd on aga hing täitsa rahulik Vancouver’i suunas mõeldes. Peale Otepääd sain aru, et olen taas heas seisus,” komenteeris Väänänen hiliseid sündmuseid.

Heast seisundist andis kõige parema märgi just elu parim tulemus Otepääl.

- “Hing jääb Otepää sõidust ikka kripeldama. Kui mul oleks olnud rohkem enesekindlust, võidelnuksin veelgi kõrgemate kohtade eest. Kui ma poleks viimasel tõusul vale rada valinud, siis kes teab… Aga samas jälle – Vancouveris avaneb uus võimalus,” tajub Väänänen.

- “Sprindis võib kõike juhtuda. Sprint on väga tundlik ala ja kõik on kinni pisiasjades. Mina lähen medalite eest võitlema ja ei anna kellelegi midagi kergelt,” lubas Soome sprindiäss enne Olümpiat.

Viimane kord esindas Lahti suusaklubi Olümpial Tapio Mäkela 1952. aasta Olümpiamängudel Oslos. Nüüd on Väänäneni kord.

- “On meeldiv, et saan meie klubi murdmaasuusatajaid esindada. Mind see ei häiri, et see minu õlule langeb,” naeris Väänänen.

Andrus Veerpalu Davosi MK-l. Foto:Eesti Suusaliit

Täna siirdusid Meie suurimad olümpialootused Andrus Veerpalu ja Jaak Mae Davosi, mis on üks kaunemaid Šveitsi suusakeskusi, pakkudes suusatajatele imelisi võimalusi treenimiseks ja aasta tähtsaimaks võistluseks valmistumiseks.

Davos asub 1600m kõrgusel merepinnast. Lumekristallidelt peegelduvad päikesekiired ei jäta muud üle, kui panna suusaprillid pähe ja tõugata ennast liuglema unustamatute mägede ja orgude vahele. Vaatepilt on lummav – kristallselge taevas, sillerdav päike ja säravvalge lumi lihtsalt kutsuvad suusatama.

Tänasest treenivad ka medalimehed Veerpalu ja Mae Davosi suusakuurordis, mida on peaaegu alati kasutatud treeningpaigana enne tähtsaid starte. Kuigi seekord ei saa seal teha kurikuulsat kordustrenni, mida on tavaliselt ettevalmistusmudelis kasutatud.

Suusapost tutvumas fantastiliste tingimustega . Foto: Skierpost.com

-”Eelnevate ettevalmistusskeemide kopeerimisega on vähe probleeme, kuna nüüd on põhidistantsiks 50km (teatavasti on Veerpalu tavaliselt keskendunud 15km-le). Ja sealt juba tulemuste struktuur ja need faktorid, mis määravad edu, kas jõudmisel pjedestaalile või sealt välja jäämisel on natuke teised kui 15km puhul,“ sõnas Mati Alaver.

Kuid siiski on eestlaste ettevalmistusmudel muutumatu – neli päeva enne starti tehakse viimane intensiivne treening, kuigi sellel aastal ei saa seda päris niimoodi nimetada, kuna tegu on meeste 4×10km teatesõiduga (toimub 4 päeva enne 50km, mis on põhistart).

Alaver usub, et nii on õige ja et tähtis koht on rutiinil. Pole mõtet hakata tõmblema ja Ameerikat uuesti avastama. Tuleb järgida mudelit, mis on varem edu toonud.

Šveitsis tippvormi timmiv suusaäss Andrus Veerpalu usub, et Vancouveri olümpia ettevalmistus sujub plaanipäraselt. “Nüüd peaks ainult paremaks minema. Tugevaid treeninguid tuleb veel teha,” rääkis Veerpalu.

Ka Eesti suusakoondise peatreeneri arvates sujub kõik plaanitult, kuigi on tehtud teatuid muutusi treeningutes külmade ilmade tõttu.” Ei ole viga aga alati tahaks paremini. Andrus on suhteliselt heas seisundis, treenitus on hea, aga väike kartus oli enne EMV, sest viimased 2 nädalat oleme treeninud liiga külmaga ja rasketel radadel. Sportlase seisundiga arvestamine on primaarne,“ sõnas Alaver.