Rootsi ja Norra on suusatamises igipõlised konkurendid. Norrakate jaoks ei ole midagi magusamat kui võita rootslast – ja ei ole mõnusamat tunnet rootslase jaoks kui võita suusatamise sünnimaa esindajat, norrakat.

Päevakorrale on tulnud Norra ja Rootsi suusatiimide erinev lähenemine eelseisvateks võistlusteks Olümpial. Väidetavalt võtavad norrakad Olümpiale kaasa neli tipp-psühholoogi. Pekingi Olümpial oli neil kaasas kolm psühholoogi, nüüd siis veel üks lisaks.

- “Äkki on nad närviliseks muutnud,” ütles Anders Södergren ajalehele Aftonbladet.

Anders Södergren, Foto: Skierpost.com

Rootslastel on naerda palju üle, sest neil pole kaasas ainsatki psühholoogi.

- “Psühholoog…? Ei, ma lähen suusatama,” ütles Marcus Hellner.

- “Mul ei lähe psühholoogi vaja. Mul on võistkonnakaaslased kes mind toetavad kui ajad on rasked,” lisas Hellner.

Aftonbladet’i kommentaator Lasse Anrell usub, et põhjus norrakate psühooloogide kasutuses on fakt, et nad kardavad.

- “Ainult kaotajad kasutavad spordis psühholooge. Mu Jumal, hetkest mil sportlased hakkavad psühholooge abiks karjuma, on nad ise kaotanud,” kirjutas Anrell oma kommentaaris Rootsi ajalehele.

- “Norrakad on pisut meeleheitlikult appi kutsund hulganisti möla-juttu…,” usub Anrell.

Tore Øvrebø usub aga, et rootslased võivad uskuda mida tahavad.

- “Ma ei ütleks, et nemad on idioodid ja meie geeniused või vastupidi. Me valime erinevaid lähenemissuundi,” ütles Øvrebø VG’le.

Øvrebø usub, et psühholoogi poole pöördumine on märk sellest, et saadakse aru, et vaimsel seisundil on mõju saavutustele.

Ka Eesti suusatajad on psühholoogide abi kasutanud. Eeskätt Kristina Smigun-Vähi, kes on psühholoogi abil väga kaugele jõudnud. Kindlasti on oluline uskuda iseendasse, kuid tippspordis ei saa mööda vaadata võimalusest end parandada!

Kristina Smigun-Vähi, Foto: Eesti Suusaliit