Justyna puhkamas enne võistlust. Foto:Eesti Suusaliit

Sellel aastal otsustas FIS muuta sprindisõitude ülesehitust, et sõitude ajagraafik oleks kompaktsem ja televaatajatele huvitavam vaadata.

Tihtipeale loobusid võistlejad poolfinaalis lõpuni pingutamast, kui mõistsid ,et edasipääsuks puuduvad reaalsed võimalused ja keskendusid siis A-finaalile. Sellise taktikaga muutusid aga sõitude ajad järjest pikemaks, kuna starter ei saanud uusi võistlejaid enne rajale lähetada, kui eelmised olid finišisse jõudnud. Muidugi pani see ka B-finaalis olevad sõitjad ebavõrdsesse olukorda, kuna need, kes olid poolfinaalis endast maksimumi andnud ja napilt finaalist välja jäänud, olid ilmselgelt väsinumad kui need, kes nö poolfinaalis “tirri” lasid.

Nendest asjaoludest lähtuvalt kaotati ära B-finaal, mis nüüdsest aga pani ebavõrdsesse olukorda finaalis osalejad. Nimelt puhkuseks jääti oluliselt vähem aega kui varem. See tähendab, et 1 poolfinaalis osalejad saavad rohkem puhata ja võistlevad suurema tõenäosusega medalite eest.

-“ On äärmiselt raske vastu saada sellele, kes sõidab esimeses poolfinaalis, “ arvas Norra sprindikoondise peatreener Ulf Morten Aune. “ Petter ja Hattestad olid väga kiired oma veerand- ja poolfinaalides, aga lühikese puhkepausi pärast kaotasid nad esimestele nii palju.”

-“ Esimeses poolfinaalis võistejatel on selge eelis,” arvas Øystein Pettersen, kellel oli ka see “edu” kasutada, kuid ta suutis rikkuda oma head võimalused kukkumisega.

- “ Venelastel oli täna suurepärane päev, kuid arvan, et selline vahe finaalis nendega oli seotud mõnede lisaminutitega, mida nad said rohkem puhkamiseks, “ lisas Pettersen.

Sprindikoondise treener ei hakanud keerutama.
- “ Kui  olümpirada on sellise iseloomuga, kus põhimõtteliselt tuleb kogu aeg maksimumiga suruda, siis 7-8 minutil puhkusel on kullahind! Me nägime ju kui tühjad olid Petter ja Ola Vigen finaalis. Neil lihtsalt polnud enam energiat, “ rääkis Ulf Morten Aune.

Peeter Kümmel Wistleri lumeoludega tutvumas, Foto: Eesti Murdmaa Sprindikoondis

Kein Einaste kommenteeris enda ja radade seisukorda enne elu tähtsaimat etteastet.

- “Treeningud on hästi läinud, aga tingimused on küll natuke kesised,” ütles Einaste.

- “Rada on pehme ja klassika jälg kaob enamasti ära,” lisas noor koondislane.

Einaste kommentaaride kohaselt on Olümpial melu ja möllu enam kui ta harjunud nägema on, aga üldine pilt sarnaneb Olümpia debutandi arvates kõvasti tavaliste Maailmakarika etappidega.

Kuidas Sinu enda seisund on? Mis on Su eesmärgiks?

- “Enda seisund on hea, ma arvan. Tundub sama nagu Otepää MK eel. Rahule jääks kohaga 15 hulgas,” ütles Jõulu Suusaklubi esindaja.

Keda favoriidiks pead?

- “Favoriidiks pean Kümmelit! Kümmel on heas hoos, aga teatavasti – kes sprinti võita tahab, peab Jönssonit võitma. Arvan, et võrdseid mehi on tegelikult palju,” oli Einaste kommentaar.

Peeter ja Timo võistluseelsel pressikonverentsil, Foto: Eesti Murdmaa Sprindikoondis

Video Timo Simonlatseri, Peeter Kümmeli ja Kein Einaste treeningult:

Juba enne olümpiamängude algust teatas Eesti peakoondise treener Mati Alaver, et Whistleris pannakse proovile eelkõige määrdemeistrite oskused ja teadmised.

-“ Nagu tiitlivõistlustel ikka, mõõdetakse just siin ära hooldemeeste tase ja kogemused. Oskus võtta keerukates ja äärmuslikes oludes vastu õigeid otsuseid, “ rääkis Alaver.

Samuti arvas Alaver, et parim ülevaade Whistleri radade ning ilmastiku kohta on just Šveitsi koondisel, kuna Šveitsi lumeinstituudi teadlased olevat nendel radadel juba varakult teinud lumeuuringut, et saada väike eelis oma suusatajatele – Alaver ei eksinud!

Eilsel meeste 15km vabatehnika distantsil võidutses šveitslane Dario Cologna, kes tõi oma riigile murdamasuusatamises aegade esimese olümpiakulla. Eelmise aasta maailmakarikasarja üldvõitja sõnul panid just head suusad edule aluse.

-“ Ma ei suuda seda siiani uskuda,”ütles olümpial debüteerinud Cologna.”Tegemist oli suurepärase sõiduga algusest lõpuni. Enesetunne oli hea ja kontrollisin sündmuste käiku. Olen väga rõõmus. Täitsin oma lapsepõlve unistuse.”

Sama õnnelikult ei läinud aga suurfavoriidil Petter Northugil, kes sõitis Vancouveri vähemalt viie kulla järele.

Norralased olid eile õhtul pikka aega hämmingus: kuidas oli võimalik, et nende parim meessuusataja sai 15 kilomeetri distantsil alles 28. koha ja supertäht Petter Northug kõigest 41. koha.

Pettunud Northug märkis: “Suuskade libisemine polnud kaugeltki ideaalne. Aga millest ma meeskonnaga rääkisin, jääb meie vahele.”

Norra koondise mänedžer Age Skinstad oli sõnatu pärast Petter Northugi täielikku altminekut 15 km vabatehnikasõidus.

“Mul puudub loogiline seletus sellele, mis juhtus Northugiga,” rääkis Skinstad. “Selleks, et võita medal, peab korralikult toimima iga pisiasi. Mõistetavalt peavad ka suusad hästi libisema, kuid täna me ei saanud sellega hakkama.”

Samuti tunnistas Northugi suuski määrinud Perry Olsson Norra meediale, et tema määris favoriidi suusad kehvalt. Ta rääkis, et Northugil oli võistluseks sobiv suusapaar juba välja valitud ja testitud, kuid siis otsustasid määrdemehed viimasel hetkel uued ette valmistada. “Ja tegin asja hoopis hullemaks,” tunnistas Olsson.

Magne Myrmo, kes määris Torino olümpiamängudel Andrus Veerpalu võidukad suusad, oli hämmingus, et kuidas norrakad suutsid taaskord oma võistluse amatöörliku määrimisega kihva keerata (teatavasti ei saanud ka 4 aastat tagasi Torinos Norra määrdemehed hakkama rasketes tingimustes).

“Nii palju, kui telekast näha oli, tundus üsna lihtne ilm suuskade määrimiseks. Ja tundub, et kõik teised riigid saidki normaalselt hakkama. Vabastiilis suuskade määrimisel ei tohiks olla võimalik niimoodi mööda panna. Ma ei saa aru, kuidas see on võimalik,” tunnistas ta ajalehele VG.

Callaghan’i oru vihmasajud ja ebaharilikult soojad temperatuurid teevad võistlemise sportlastele väga raskeks.

USA suusakoondise määrdemees Peter Johansson kasutab tingimuste kirjelduses võrdlust liivaga.

- “Kui päeval sajab ja lund juurde ei tule ning öösel on olnud külm ning temperatuurid püsivad nulli ringis, saab rada olema pehme ja väga raske,” kirjeldab Johansson.

- “See on võrreldav liivasel rannal jooksmisega. Suusad ei reageeri ja kepid vajuvad läbi pehme lume.”

- “Meie tööks on tagada suusatajatele tingimused, mil nad ei tajuks suurt erinevust, neil peavad olema head suusad igas tingimuses,” ütles Johansson.

- “Mida märjemaks läheb, seda raskem on leida õiget suuska, õiget tõuget ja õiget määret suuskadele. Pehmetes ja märgades tingimustes võib tekkida lobjakas, milleks meil on väga raske valmistuda.”

Tsehhi suusaäss Lukas Bauer imetleb määrdemeeste tööd.

- “See mis nad teevad on väga tähtis ja raske töö, eriti siin Whistleris,” ütles Bauer.

- “Paljudes kohtades on lume konditsioon erinev. Mõnes kohas on ta jäine ja mõnes kohas märg. Kui ma saaks lumesaju ja vihma vahel valida, valiksin võistluspäevaks vihma. Ma arvan, et see on minu jaoks parem,” kirjeldas Bauer Reutersile.

Tänastel distantsidel stardivad ässad just eesotsas, kuna korraldajad tahavad neile luua võimalikult häid tingimusi.

Kristina Smigun-Vähi, Foto: Skierpost.com

Mati Alaveri sõnul sobib Kristinale just raske rada ja pehmed tingimused. Jääme pöidlad pihus ootama!

Kuid ärgem unustagem ka Tatjanale, Aivarile ja Karelile pöidlaid varumast!

Homme algab medalijaht.

Kui 90ndatel oli suurimaks täheks legendaarne Björn Daehlie, kes sammus ainult võidult võidule, siis pärast tema loobumist, on jäänud troon tühjaks – kuni tänaseni. 8 kordsele olümpivõitjale on sirgunud vääriline mantlipärija Merakeri metsade vahelt. Tema nimeks on Petter Northug.

Pärast edukaid maailmameistrivõistlusi eelmisel aastal Liberecis, kus noor norralane võitis 3 kuldmedalit, on Northug ka suurfavoriidiks käesolevatel mängudel.

Esimest korda tõusis ta maailma tähelepanupunkti 2007 aasta Sapporo MM-l, kui ta aitas tugeval Norra teatevõistkonnal võita kulla. Toona purustas ta viimases vahetus suurimad rivaalid Venemaa ja Rootsi niimoodi, et kogu suusarahvas jäi sõnatuks ja pidi pärast toibumist tunnistama uue suusakuninga sündi.

Nüüdseks 24 aastaseks saanud Northug kavatseb anda Vancouveris sellise vaatemängu, mida varem eales pole nähtud. Plaanis on osaleda vähemalt viiel võistlusel ja teadagi, mis auahnet norrakat rahuldab…Kuid siiski peab ta veel aastaid sõitma, et jõuda järele oma kaasmaalase Björn Daehlie saavutustele – 8 kulda olümpialt ja 9 MM-lt.

Northug on hetkel parim finišeerija maailmakarikasarjas ja oma teiste heade omadustega, on ta kindlasti See, keda vaadata Whistleri radadel.

Keerulised ilmaolud muudavad suusatamise küllaltki intriigiderohkeks spordialaks. Suusavaliku langetamine on üks olulisemaid protsesse võistluseelsetel tundidel. Nüüd on aga päevakajale tulnud uus segav faktor – raja kvaliteet. Täpsemalt raja kõvadus.

Kui teinekord saab nuriseda lumepuuduse üle või liiga külma temperatuuri üle, siis raja kõvaduse üle nurisemist üldsus väga tihti ei kuule. Eriti veel normaalsete miinuskraadide korral ja vabatehnika tingimustes. Klassikalises tehnikas on arusaadav, et vajatakse “rööbast” mis säilib enam-vähem samas tingimuses kuuma grupi sõitjate jaoks. Kuid vabas tehnikas läheb rada tihtilugu sõitjate abil pehmemaks.

Mati Alaver, Foto: Eesti Suusaliit

Nurisemine on eestlastele suhteliselt tuttav teema. Tuleb aga välja, et me oleme sel alal veel amatöörid. Kui Mati Alaver paari aasta eest Olose lumelaagris sportlaste jaoks rada aitas “ehitada”, kuna lumepuudus oli suur, nentis ta fakti, et eestlased ei saa endale lubada nõudvat kõneviisi. Kui Saksamaa esindajad olid toona nõudnud kvaliteetseid radu ja häid tingimusi sportlastele harjutamiseks, oli Alaver vakka ja aitas vaikselt põhjanaabritel radu korda seada.

Nüüd on nurisemist kuulda Norra võistkonna poolt. Vancouveris on tänavu olnud haruldaselt soe jaanuar ja ka veebruaris pole näha selgeid märke korraliku talve tulekust. Räägitakse, et soe hoovus Vaikselt Ookeanilt on loonud haruldased ilmastikutingimused. Sellega ei suuda norrakad leppida. Nõutakse et suusarajad oleksid kõvad. Müstilisel kombel suudab rada just tugevdada sool – kuigi meie tänavapildis on sool kasutusel eelkõige jää ja lume sulatamiseks.

Norra koondise abiväed, Foto: Skierpost.com

Norra koondise peatreener Morten Aa Djupvik on mures ei kellegi muu kui Petter Northugi käekäigu pärast. Northug oma 82kg-ga olevat üks raskemaid suusatajaid võistlusel ning pehmel rajal võisteldes ei saa ta oma tugevust näidata.

Eelkõige kardetakse, et Northugi peakonkurent Rootsist, Marcus Hellner, saab pehmetes tingimustes hoopis eelise.

Kuid soola kasutamine pole lihtne. Tuleb arvestada, et Whistleri Olümpiapark asub Kanada looduskaitsealal. Kasutada saab aind naturaalset soola ja see polevat veel võistluspaika jõudnud.

Norrakad ei kavatse oma võitluses alla anda ja loodavad esmaspäevaks soolatatud ja tugeva raja saada. Neil on tugi olemas ka rootslaste poolt, kes ei räägi indiviidide tasemel, vaid mõtlevad mis on hea üldsusele. Mats Eklnud, rootslaste abitreener, arvab, et see saab kasulik olema kõigile sportlastele, kuna neile meeldib kõval rajal suusatada.

Kvaliteetse raja nõudmisel on tõepõhi taga. Tegemist ikkagi Olümpiaga. Kus siis mujal õiglast võitlust tahta, kui mitte Olümpial? Raja kvaliteedi taha ei tohiks jääda ei Northugi, ei Hellneri, ega ka Veerpalu tulemus! Hea on tõdeda, et meil Eestis on Otepää MK puhul alati tegu eeskujuliku rajaga. Bente Skari käis just meilt õppimas, kuidas järgmisel aastal Oslo MM’ks valmistuda.

37 Ameerika Birkebeiner peetaks 25-27 veebruarin Cable’i ja Hayward’i linnakestes Wisconsinis. 37 aasta jooksul on üle 200,000 mehe ja naise osalenud Ameerika Birkebeineril ja selle sõsarüritusel Kortelopetil. Lisaks on tuhandeid osavõtjaid kogutud lühematel üritustel noortele, teismelistele, peredele ja pühapäevasuusatajatele.

Nüüd kus ürituse alguseni on jäänud loetud päevad, otsivad organiseerijad välja kõik stoppmärgid, et võimaldada inimeste liikumine 37. Ameerika Birkebeineril ja tähistada üritust mis muutis regiooni kommuuni ja lõi ülemaailmse suusaühenduse.

Üle 10,000 suusataja osaleb värvikireval üritusel. 8,000 suunavad pilgud 50km, 54km, ja 23km starti. Samal ajal võistlevad veel 2,500 suusasõpra 12km Prince Haakon’i sõidus ja lühematel distantsidel mis domineerivad kolme päeva kestval üritusel.

Osade jaoks on tegemist vägagi tõsise võistlusega. Birkebeiner kuulub Worldloppeti sarja, ühena 15 murdmaasuusavõistlusest, mis peetakse neljal kontinendil. Birkebeiner, mis on oma nime saanud ajaloolise suuskadel päästeoperatsiooni järgi, kutsub starti elukutselisi suusatajaid, kelle seas on ka Olümpialasi, üle tosinast riigist.

Kindlasti on American Birkebeiner’i puhul tegemist toreda võimalusega sealsetel suusasõpradel omavahelisi võimeid proovida, kuid meie jaoks jääb antud nädalavahetus aga Andrus Veerpalu põhisõidu nädalavahetuseks – 28. veebruaril stardib Andrus 50km ühisstardiga klassikasõidule, jahtima veel ühte Olümpiamedalit.

Andrus Veerpalu, Foto: Eesti Suusaliit

Kindlasti oleks tore näha ameeriklaste 80-datesse jäävaid suusakombesid ja nende amatööride leidlikkust. Lisainformatsiooni toreda suusaürituse kohta on võimalik leida siit: http://www.birkie.com

Meie oma suurima suusasõiduni, Tartu Maratonini, on jäänud vaid napp nädalake. On viimane aeg kasu lõigata ideaalsetest talvetingimustest ja registreeruda ning minna sõpradega mõõtu võtma – vahest on siis endalgi parem nädal hiljem Veerpalu 50km sõitu vaadata!

Eesti sprindikoondis Olümpial.

Sportlastele on loodud hubased tingimused ja rahulik atmosfäär.
Eesti suurimad medalilootused on teatavasti seotud murdmaasuusatamisega ja seega on neile loodud ka parimad tingimused valmistumaks taaskord Eestimaad rõõmustama oma uhkete sõitudega. Suusakoondis on pandud elama eemale suurest kärast ja melust. Pole liialdus, kui öelda, et nad pesitsevad metsa sees „karukoopas“. Koha nimeks on Brew Creek Lodge. Sealne teenindav personal on väga rahvusvaheline, äärmiselt sõbralik ja abivalmis.

Suvised tingimused olümpiakülas.

-„Koht on iseenesest väga ilus ja asub täelikult looduse rüpes, kus ainult metsakohin ja linnulaul võivad rahu rikkuda. Samuti ei pruugi olla mingi ime kohata metsloomi – pruunkarud, grislid, puumad. Alles mõned päevad tagasi olid võõrustajad märganud majutuskompleksi vahetus läheduses karu ringi luuramas. Sama nägid eile ka soomlased, kui bussiga võistluspaika sõitsid,“ ütles Timo.

Peeter Kümmel on Brew Creekis Eesti lipu üles riputanud.

Viimane lihv enne hooaja tähtsaimat starti.
-„Kõik mehed treenivad küllaltki individuaalselt, varasemast edu toonud plaanide järgi. Teen veel täna ühe intervalltreeningu ning mõned kiirendused vahetult 2 päeva enne võistlust. Seni ajavahetusvööndist tingitud väsimus on taandumas ning tundub, et ajavööndisse saab edukalt sisse elatud. Uni on iga ööga aina magusamaks läinud, kuigi esimene öö oli katastroof,” kurtis Timo.

Eestlaste uhke residents.

-”Pool 9 vajusin unne ja pool 2 öösel olid silmaluugid jälle valla. Edasist magamist võib nimetada tükiuneks, kus magasin tunnikese kaupa kuni 6ni hommikul ja rohkem enam ei jaksanud voodis „võidelda“ .Viimases ettevalmistusfaasis  on vormikõver liikumas tõusuteel ning võistluspäeval tuleb ilmataadi poolt pakutavaga valmis olla. Eesmärk on teha tugev eelsõit kvalifitseerumaks, mis on sellel aastal olnud mu nõrk külg ning edasi on juba kõik võimalik,“ rääkis Timo Simonlatser Skierpost.com-le

Näide Venemaa suusaradest. Foto:Eesti Suusaliit

Sportlastel ja treeneritel on suusaradade kvaliteedist erinev arusaam.

Whistleri suusaradade profiil sobib soomlastele. Kui Aino-Kaisa Saarinen on juba varasemalt kiitnud neid radu, siis nüüd ühtib tema arvamusega ka Sami Jauhojärvi, kes on üks suurimaid konkurente Andrus Veerpalule 50km distantsil Vancouveris.

- “Rajad sarnanevad natuke Soome omadele. Sama kehtib looduse kohta. Kui mitte arvestada mägedetippe taamal paistmas, siis oleksime justkui kodus,” arvas Jauhojärvi.

Enamik Saksa meeskonnast oli väga üllatunud rajakõvadusest ja heast lume kvaliteedist Whistleri Olümpiapargis.

- “Mu ootused on ületatud ja kõik sujub,” rääkis Tobias Angerer.

Norra üks suurimaid medalikandidaate Marit Björgen polnud aga väga rahul.” Siin on väga rasked olud ja lumi on pehme,” arvas Björgen, kes oli oma ütlemistes samal lainel Saksamaa treeneritega.

- “Kõik sõltub temperatuurist. Kui on soe ja sajab vihma, siis võib see muuta olud keeruliseks,” ütles Saksamaa koondise peatreener Jochen Behle.

Janko Neuber, kes on vastutav Saksamaa naiste koondise eest võtab asja rahulikult. “ Hommikuti paistab rada olevat väga hea, aga õhtul kui mehed pärast naisi rajale lähevad, võib tekkida probleeme,” ütles Neuber.

Eestlaste sõnul rasked rajad.

Suusasprinter Anti Saarepuu rääkis Vikerraadiole antud usutluses, et olümpiamängude sprindirada on tema kogemuste kohaselt üks raskemaid radasid, mida tiitlivõistlustel nähtud.

„Nii pikka distantsi pole varem olnud,“ rääkis Torino olümpiamängudel kaheksanda koha saanud eestlane 1,6 km pikkuse sprindiraja kohta. „Eks ta ole ikka raskemate killast. Tundub, et rada on kiire ja kurvid ohtlikud.“

Rada on Saarepuu sõnul lai ja pakub piisavalt võimalusi möödasõitudeks. „Kui võimu on, siis saab mööda minna küll.“

„Rajad on ülitehniliste laskumistega,“ rääkis Kümmel ning lisas, et teda see ei heiduta, sest peab ennast heaks laskujaks.

Tuhanded suusasõbrad siirdumas võistlustulle Vasaloppetil.

“Meil on juba üle 50000 registreerunu ja “kell” ikka tiksub veel,” kommenteeris Vasaloppeti peakorraldaja Jonas Bauer. “ Isu suusatamise järele on praegu meeletu!”

Vasaloppeti võistlusnädal algab KortVasaga 26. veebruaril ja kulmineerub kurikuulsa Vasaloppetiga 7. märtsil. Nende kahe sõidu vahele jäävad veel TjejVasan, UngdomsVasa, Öppet Spår, HalvVasa, StafettVasa and SkejtVasa. Kuna kõik ei mahu põhisõidu starti ja paljud ei julge pikka 90km maratoni ette võtta, siis neile suusatajatele on antud võimalus sõita lühemaid distantse, vastavalt siis kas klassikat või uisku.

“Igaüks leiab endale sobiva Vasa. Nüüdseks on selge, et inimesed on avastatanud enda jaoks parima Vasa ja seda tõestab ka osavõtjate arvukus,” rääkis Jonas Bauer.

Kõikidel Vasaloppeti üritustel on märgata osavõtjate huvi suurenemist. Eriti ilmekas näide on StafettVasa, kuhu on hetkeseisuga registreerinud ennast 2000 suusatajat rohkem võrreldes eelmise aastaga.

Kogu Vasaloppeti meeskonnal on praegu käed-jalad tööd täis, et võõrustada parimal moel sellist suurearvalist suusaperekonda. Muidugi kõige olulisemaks on kindlustada võistlustrass ja selle kvaliteet.  Samuti on varutud 50 000 m³ kunstlund, juhuks kui ilmataadil peaks midagi olema “üllatuseks” varutud.

“Me oleme äärmiselt rahul ja uhked selle üle, et suudame motiveerida inimesi sportima ja elama tervislikult. Meie võistlustel on erinevad distantsid ja iseloomud, kuid kõik nad on suured väljakutsed, mis kannustavad inimesi treenima ja pakuvad unustamatuid mälestusi kõigile, kes finišisse jõuavad. 50 000 tähendab, et üks unelmate piir on ületatud ja nüüd on põhjust seada uued eesmärgid,” ütles Jonas Bauer.