Justyna puhkamas enne võistlust. Foto:Eesti Suusaliit

Sellel aastal otsustas FIS muuta sprindisõitude ülesehitust, et sõitude ajagraafik oleks kompaktsem ja televaatajatele huvitavam vaadata.

Tihtipeale loobusid võistlejad poolfinaalis lõpuni pingutamast, kui mõistsid ,et edasipääsuks puuduvad reaalsed võimalused ja keskendusid siis A-finaalile. Sellise taktikaga muutusid aga sõitude ajad järjest pikemaks, kuna starter ei saanud uusi võistlejaid enne rajale lähetada, kui eelmised olid finišisse jõudnud. Muidugi pani see ka B-finaalis olevad sõitjad ebavõrdsesse olukorda, kuna need, kes olid poolfinaalis endast maksimumi andnud ja napilt finaalist välja jäänud, olid ilmselgelt väsinumad kui need, kes nö poolfinaalis “tirri” lasid.

Nendest asjaoludest lähtuvalt kaotati ära B-finaal, mis nüüdsest aga pani ebavõrdsesse olukorda finaalis osalejad. Nimelt puhkuseks jääti oluliselt vähem aega kui varem. See tähendab, et 1 poolfinaalis osalejad saavad rohkem puhata ja võistlevad suurema tõenäosusega medalite eest.

-“ On äärmiselt raske vastu saada sellele, kes sõidab esimeses poolfinaalis, “ arvas Norra sprindikoondise peatreener Ulf Morten Aune. “ Petter ja Hattestad olid väga kiired oma veerand- ja poolfinaalides, aga lühikese puhkepausi pärast kaotasid nad esimestele nii palju.”

-“ Esimeses poolfinaalis võistejatel on selge eelis,” arvas Øystein Pettersen, kellel oli ka see “edu” kasutada, kuid ta suutis rikkuda oma head võimalused kukkumisega.

- “ Venelastel oli täna suurepärane päev, kuid arvan, et selline vahe finaalis nendega oli seotud mõnede lisaminutitega, mida nad said rohkem puhkamiseks, “ lisas Pettersen.

Sprindikoondise treener ei hakanud keerutama.
- “ Kui  olümpirada on sellise iseloomuga, kus põhimõtteliselt tuleb kogu aeg maksimumiga suruda, siis 7-8 minutil puhkusel on kullahind! Me nägime ju kui tühjad olid Petter ja Ola Vigen finaalis. Neil lihtsalt polnud enam energiat, “ rääkis Ulf Morten Aune.