Andrus Veerpalu, Foto: Eesti Suusaliit

Tingimused saavad olema väga rasked ja keerulised. Suure tõenäosusega kasutavad suusatajad hästi palju boksipeatusi, saamaks uued suusad, millega peaks olema juba märksa parem edasi liikuda. Viimastel päevadel on sadanud Whistleris vihma ja see paneb eelkõige proovile määrdemeistrite töö. Eriti ilmekalt näitas seda eilne naiste 30km ühisstardiga sõit, kus nii mitmedki suusatajad läksid alt suuskade valikuga ja samuti vale boksitaktikaga.

“Suuskade headus sõltub paljuski taustajõudude vaistust ja otsuste õigsusest-kiirusest. Taktika on hea asi, aga raske ilma korral tuleb sportlasel endal võtta vastu kiireid otsuseid vastavalt tekkinud olukordadele,” kirjutas suusatreener Jaanus Teppan oma blogis.

“Sõidu käik sõltub paljuski ilmaoludest. Rasketes oludes vaevalt keegi eest sõidab. Medalimõtetega mehi on stardis 15-20. Enda eesmärk on püsida liidergrupis, kuni jaksu jätkub,” rääkis Jaak Mae.

Enne tänast sõitu peetakse eelkõige silmas neid kolme suusatajat, kes peaksid omavahel jagama kõige kirkamad medalid.
Lukas Bauer (32) – on näidanud oma tugevust, võites kahel korral Tour de Ski. Ta on näidanud kogu maailmale, kuidas on võimalik võita “võitmatut” Petter Northugi. Nendel mängudel on ta saanud juba 2 pronksmedalit, mis näitavad, kui heas vormis on tšehh. Kindlasti tahab Lukas koha kätte näidata Andrus Veerpalule, kellele ta on alla jäänud nii Torino OM-l kui ka eelmisel aastal Libereci MM-l, kui ta lõpetas mõlemal korral teisena.

Andrus Veerpalu (39) – 2-kordne olümpiavõitja ja maailmameister läheb täna 50km starti mõtetega võita oma kolmas kuldmedal. Andrus on suutnud alati end tiitlivõistlusteks tippvormi viia ja võidelnud medalite eest. Ainus fakt, mis tema kahjuks räägib, on see, et ta pole ühisstardissõitudes kunagi poodiumile jõudnud ja alati on ta viimastel meetritel pidanud tunnistama konkurentide paremat kiirust.

Johan Olsson (29) – klassikaspets, kes on näidanud hiilgavat minekut nendel olümpimängudel. Ta näitas suurepärast minekut nii suusavahetusega sõidus, kus sai pronksi, kui ka teatesõidus, kus ta oma vahetuses teistel eest sõitis ning andis sellega suure panuse Rootsi võidule.

Kuigi meeste 50km klassikas tulemuste  ennustamine on alati loterii, siis teatuid tähelepanekuid on ikkagi võimalik teha eelnevate sõitude põhjal.

Meenutusi minevikust: Meeste 50km on olümpial sõidetud juba alates 1924-st aastast. Rootslased on võitnud selle võistluse 7 korral, Norral on viis kulda, millest kaks on endale kaela saanud legendaarne Bjoern Daehlie. Tiitlikaitsjana astub täna võistlustulle itaallane Giorgio Di Centa, kes neli aastat tagasi rõõmustas oma kodupublikut, kui ta krooniti suusatamise kuninglikul alal olümpiavõitjaks.

Olümpiamängud on iga nelja aasta tagant toimuvad spordipidustused. Sportlased valmistuvad neli aastat, et endast parim välja panna – valitud alal, ette nähtud päeval ja kellaajal. Olümpiamängud peavad tagama kõik võimalused, et saaks võita tugevaim – mitte õnnelikum või kogenum.

Vancouveri Olümpia algas kurva noodiga kui teavitati Gruusia kelgutaja surmast. Rada millel kelgutaja hukkus, on nimetatud maailma kiireimaks ja ohtlikuimaks. Sellele vaaatamata ei võta korraldajad süüd endale, vaid jagavad seda kadunud kelgutaja endaga.

Ilm on muutnud mäesuusatamise jälgimise võrreldavaks tuntud joonisfilmiga “Siil udus”. Ilmas ei saa süüdistada korraldajaid, kuid üha rohkem tuleb teatavaks, et Vancouveris ei ole seesugused ilmastikunähtused sugugi mitte uued. Kas Vancouveris Olümpia korraldamine oli üldse tark otsus?

Eestlastele palju põnevust ja kaasaelamist pakkunud murdmaa- ja laskesuusatamise võistlustel on nähtud liigagi palju korraldajate poolseid apsakaid. Laskesuusatajate rajale saatmine toimus jälitussõidus kaootiliselt. Valgevene suusataja Leanid Karneyenka sattus sprinditeate võistlustel valesse sektsiooni ja seega nurjust kindel edasipääsu võimalus. Petra Majdic lõhkus roideid. Keegi ei taha aga vabandada, ega viga tunnistada.

Petra Majdic, Foto: Skierpost.com

Valgevene suusataja viga oleks olnud välditud, kui rada oleks paremini märgistatud või kui rajal oleks olnud inimene, kes suusatajaid õigesse sektorisse suunab. Absoluutne korraldajate poolne apsakas. Sama laskesuusatajatega.

Küll aga käib pingeline vaidlus Petra Majdici õnnetuse ümber.

- “Oskan ainult öelda, et olen Maailmakarka üldarvestuses teine ja sprindi arvestuses liider, nii et ma arvan, et oskan suusatada küll,” ütles Majdic.

- “Nad (FIS) ei saa mulle öelda, et ma võtsin kurvi valesti. Võibolla oli see minu viga et maha kukkusin, aga see polnud minu viga, et ma kukkusin järsakust kivide otsa.”

Sloveenia on kaebuse esitand “liiga ohtlike” raja tingimuste kohta. Korraldajad ei leia põhjust muretsemiseks.

- “Rohkem intsidente antud kurvis pole juhtunud, ei treeningutel ega ka võistluste,” väidab FIS oma avalduses.

Murdmaasuusatamise komitee eesistuja Vegard Ulvang, endine suusaäss, ütles:”Koht kus ta kukkus… Ta ei jälginud ideaaltrajektoori.”

- “Rada oli 9 meetrit lai ja võistlustel oleks ta olnud nelja meetri kaugusel antud kohast,” arvas Ulvang.

Majdic, kellel on 15 Maailmakarika etapivõitu, arvab, et korraldajad tunnistavad oma viga, kui nüüd turvavad antud auku kuhu ta kukkus.

- “Kui nad ütlevad, et midagi pole valesti, miks nad siis iga päev üha enam antud kohta julgestavad?” küsib Majdic.

- “Ma ei nõustu sellega. Õnnetus juhtus minuga ja keegi pole minu ees selle eest vabandanud. Ma ei nõustu väitega, et tegemist oli minu veaga.”

Kõigele vaatamata on Petra Majdic antud Olümpiamängude suur sangar. Võita medal katkiste roietega on saavutus, milleni jõuavad vähesed. Rahvusvahelised alaliidud on astunud võitlusse väga tugeva naisterahvaga ja peaks arvestama faktiga, et Majdic võitis poodiumikoha katkiste roietega – vaevalt ta selleski võitluses kergelt alla annab.

Kui Eestis valmistuvad kõik järjekordseks olümpia kuninglikuks alaks – meeste 50km klassika sõiduks, kus Andrus Veerpalu ja Jaak Mae hakkavad loodetavasti võitlevad kõige kirkamate medalite eest, siis norralased püüavad juba enne starti teisi “pori loopimisega” mustata.

Nimelt tänastes Norra lehtedes kirjutatakse, kui kahtlane on, et Andrus Veerpalu on tihtipeale enne suurvõistlusi väga tagasihoidlike tulemustega ning siis õigel hetkel suudab ikka “ässa” lauale panna. Teatavasti polnud Veerpalul enne Lahti, Salt Lake City, Torino kui ka Libereci tiitlivõistlusi kordagi samal hooajal poodiumil. Norralased viitavadki sellele, et nö “mees metsast” tuleb ja lööb laua puhtaks. See aga viitab nende ajakirjanike ebaprofessionaalsusele, kes absoluutselt ei süvene tulemustesse või lihtsalt ei mõista suusatamist.

Kui vaadata Andrus Veerpalu klassikavõistlusi, siis siin ei teki kahtlustki, kes on olnud läbi aegade kõige tugevam ja stabiilsem klassikatehnika valdaja. Mees, kes on olnud 10 korral MK-l poodiumil ja võitnud nii OM-lt kui MM-lt 3 medalit, pole kindlasti mitte mees metsast. Isegi norralaste enda ebajumal Björn Daehlie on öelnud, et Andrus Veerpalu on parim klassikasõitja!

Samuti seostati artiklis Veerpalu erinevate dopinguteemadega, ilma et oleks mingit reaalset põhjendust või alust nendele süüdistustele. Teatavasti pole Andrus Veerpalu kunagi dopingut tarvitanud erinevalt norralastest.

Andrus Veerpalu, Foto: Eesti Suusaliit

Viimastel päevadel on väga aktuaalne olnud vaidlus Marit Björgeni ja Justyna Kowalczyki vahel, kus poolatar süüdistab Björgenit dopingu pruukimises – ja õigesti teeb! Björgenil on lubatud tarvitada astmarohtu, mis on keelatud ainete nimekirjas. Isegi tema treener on öelnud, et Mariti kopsumaht oli haiguse tõttu vähenenud 20% ja ilma rohuta poleks ta kuidagi olümpiale saanud.  Seega nad ise tunnistavad, et ilma dopinguta poleks nad seal, kus nad hetkel on!

Spordi peamine eesmärk on ju tuua välja inimese loomulikud võimed. Kui Björgenil ei “lae” nii palju õhku peale kui teistel, siis pole midagi parata. Selline ta on. Ei saa olla nii, et mis ühele on lubatud, on teisele keelatud. Mis järgmiseks? Leitakse õigustus inimesele, kellel on loomulikult hemoglobiin 130, et ta võib nüüd tarvitada EPO-t, saamaks teistega võrdeks? Või, kelle lihaskond pole piisavalt võimas (nagu Björgenil) võib hakata tarvitama steroide?

Soome suusatamise tase on kõrge. See on fakt, millest üle ega ümber pole võimalik vaadata. Kahjuks on soomlased tänavustel tiitlivõistlustel ebaõnnestunud enam kui õnnestunud. Eilne meeste teatesõit näitas esimesi positiivseid märke Soome koondise poolt. Meeste tugev sõit innustab kindlasti ka naisi.

Soome naistest stardivad teatesõidus Pirjo Muranen, Virpi Kuitunen, Riitta-Liisa Roponen ja Aino-Kaisa Saarinen. Täpselt seesuguses järjestuses.

Aino-Kaisa Saarinen teatesõidu finishis, Foto: Eesti Suusaliit

YLE spordi ekspert Jarmo Punkkinen usub tugevalt Soome naiste medalivõimalustesse. Ta usub, et Soome on tugev soosik võitmaks kogu võistlust.

Rootsi oli soomlaste jaoks tugev konkurent, kuid Anna Haagi haigestumine mängib trumbid kätte just Soomele. Rootsi meedia on teatanud ka Charlotte Kalla haigestumises, kuid Jarmo Punkkineni arvates võib tegemist olla taktikaga. Tavalise gripi puhul ei tohiks ka Kalla vorm tugevalt mõjutatud olla.

- “Rootsi naiskond on üles ehitatud samadel põhimõtetel nagu Soome oma Sapporos. Neil on tugevad klassikasuusatajad ja Kalla kolmandas vahetuses vahet tegemas. Kui nendega klassikas tempot hoida ja kui Riitta-Liisa pääseb vabatehnikale koos Kallaga, on võimalus head sõitu teha,” arvab Punkkinen.

- “Just Haagi puudumine teeb sellest huvitava sõidu. Nüüd on võidu võimalus ka Norral, Saksamaal ja Soomel.”

Punkkinen ei usu Venemaa ja Itaalia võimalustesse. Venemaa olevat pannud vabatehnika sõitjad klassikavahetusse ja Itaalial ei jagu naisi viimasesse kahte vahetusse – Silvia Rupili ja Sabina Valbusa jaoks saab tempo Punkkineni arvates liig olema.

Punkkineni arvates on Soome naiskonna ülesehitus hea. Küll võiks Pirjo Muranen sõita avavahetuse asemel viimases vahetuses, kuid Pirjo tänavune vaba tehnika ei lubavat seda antud hetkel.

Samas on Saksamaa naiskond positiivses meeleolus ja heas sõiduvees. Punkkinen arvab, et Saksat saab olema raske peatada, kui vaid Mirjam Gössner kolmandas vahetuses vastu peab.

Selleks et aga Norrat alistada, tuleb sarnaselt eilsele vahe sisse sõita juba kolmandas vahetuses. Vastasel juhul on Björgenil kõik võimalused kuld koju viia.

Loodetavasti tuleb naiste teatesõidust sama põnev sõit kui eilne meeste sõit oli!

Kuna meil oma naiskonda välja panna pole, hoidkem pöialt põhjanaabritele, kes meie tänavusi tähti – Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, aastaid tagasi nõu, jõu ja majandusliku toega aitasid!

Aivar Rehemaa juhtimas teatesõitu. FOTO:Eesti Suusaliit

Juba 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustest saadik on räägitud Eesti võimalikust medalist meeste teatesõidus. Alati on küsimärgiks olnud nö 4 vahetus, kes tooks kastanid tulest välja. Salt Lake City-s, Val di Femmes ja Liberecis olime kuni viimase vahetuseni medalikonkurentsis ja valmis tegema Eesti suusatamise ajalugu. Eriti suurepärane võimalus oli möödunud aastal Tšehhis toimunud MM-l, kus 4×10 kilomeetri teatesõidus kaheksanda koha saanud Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver kirus, et kuigi teatemeeskonnale pakuti kõrget kohta lausa kandikul, ei soovitud kingitust vastu võtta.

“Meile pakuti väga kõrget kohta lausa kandikul,” nentis Alaver. “Kahju, et me seda kingitust vastu ei võtnud.”

Teatavasti pidi Vancouveri OM-ks olema Eestil valmis kõigi aegade tugevaim võistkond, mis hakkab võistlema medalite eest, kuid paraku pole kõik läinud nii nagu soovitud. Kuigi vanad “kalad” on ikka veel meeskonnas, siis ikkagi ei ole neile siiani väärikat järelkasvu. See võib olla ka üheks põhjuseks miks Andrus Veerpalu ei suvatse minna Eestit teatesõidus esidama ja keskendub hoopis oma põhialaks, 50km ühistardiga sõiduks, kus peetakse teda suurimaks favoriidiks. Seega pärast Meie olümpiasangari loobumist, ei ole Eestil just väga suuri lootusi ja õnnestumiseks võiks olla jõudmine 10 parema sekka.

Skierpost.com eeldatavad favoriidid on rootslased, kes on näidanud imelist minekut Whistleri radadel. Samuti sekkuvad kõrgesse mängu alati tugevad Saksamaa ja Norra. Üllatusvõimelised on kindlasti ka Itaalia, Venemaa, Šveits ja Prantsusmaa.

Mustaks hobuseks võiks olla Kanada, kes pole veel kunagi varem jõudnud murdmaasuusatamises meeste arvestuses poodiumile. Ivan Babikov, Devon Kershav, Alex Harvey ja George Grey on kõik väga tugevad distantsisõitjad. Eriti ilmekalt näitasid nad seda suusavahetusega sõidus, kus kõik neli meest olid 16 parema hulgas. Samuti andis kinnitust meeste heast vormist sprinditeate 4 koht, mis on kõigi aegade parim Kanada jaoks.

Eesmärgiks medal

- “Jah, seda me tõesti jahime. Meeste teatesõit on meie parim võimalus ja me läheme medali järele, “ teatas Kanada koondise peatreener Inge Braten kõhklemata.

Poolatar Justyna Kowalczyk on jõudnud üsnagi tõsiste avastusteni. Nimelt usub ta, et ainus viis saavutamaks edu, on paluda oma arstil enda jaoks astma “tekitada”. Poola suusaäss loobib üpris suuri kive teiste kapsaaeda.

Justyna Kowalczyk, Foto: Skierpost.com

Suusavahetusega sõidus pronksi võitnud Kowalczyk usub, et astma annab suusarajal suure eelise.

Kui norrakad üritasid suusavahetusega sõidu järel Kowalczykut kolmandalt kohalt maha murda (et Kristin Steira jõuaks ise pronksile), ei jätnud Kowalczyk ka vastu nõelamata.

- “Pean tunnistama, et Marit Björgen on väga haige. Kuigi ta ei näe välja nõnda, on lugu kahjuks nii. On väga kahju kaotada haigele inimesele, olles ise terve ja tugev. Mõtlesin juba peale sprinti:”Kurat, kaotada seesugusele haigele!”. Aga ma õnnitlen teda südamest,” ütles Kowalczyk Sport.pl’le.

Kowalczyk ise usub, et ta on ainus terve suusataja esimese kuue seas ja midagi tuleb selle haiguse suhtes ette võtta.

- “Kuidas aitab astma mu rivaale? Neil on lubatud enne starti võtta steroide, mis avavad nende hingamisteed. Ma arvan, et ei pea lähemalt selgitama, missuguse eelise see meie spordis annab,” lisas Kowalczyk.

Kuigi seesugune kemplemine ei paranda spordi mainet, on hea kuulda, et keegi ka Norra suunas teravaid noote julgeb saata. Kui Alexander Legkov mõni aasta tagasi Tour de Ski viimasel tõusul võimast sõitu näitas, ei uskund ükski norrakas, et puhtalt seesugune asi võimalik on. Nüüd on aga Norral endal staar, kes tänasel päeval, mil spetsialiseerumine on tähtsam kui kunagi varem, võidab igal distantsil ja igas sõiduviisis – Petter Northug.

Astma ja Norra on käinud käsikäes aastaid. Marit Björgeni võidetud medalitel on pisut halb maik juures, kuna Björgen on ainus sportlane, kellele on lubatud kasutada dopinguainete nimekirjas olevat astmarohtu. Seega on ta avalik dopingukasutaja. Mis järgmiseks?

Seesuguses konkurentis läbi lüüa on väga raske. Eesti sportlased võistlevad tõeliste üliinimestega ja müts maha nende ees!

Jäänud on veel teatesõidud ning 30km ja 50km klassikat – loodame, et meie ässad suudavad astmaatikute ja muude haigetega sammu pidada.

Ka Otepää MK-l hõivasid poodiumi Norra,Rootsi ja Venemaa. Foto:Skierpost.com

Norra ja Rootsi võistlus silm silma ja hammas hamba vastu algab tänasel sprinditeate sõidus, mis võib otsustada olümpiamängude murdmasuusasatamise kuningad ja kuningannad. Kumbki võistkond on võitnud neli medalit neilt mängudelt ja täna näeb kogu maailm kahe kange “sõda” selle kõige ihalduma eest-olümpiakulla!

Eelkõige peetakse selles kahevõitluses paremateks norralasi. Petter Northug, keda peetakse pigem distantsisõitjaks kui sprinteriks, näitas head minekut sprindis, kui võitis pronksi. Kuigi sprinditeates ei saa ta startida koos valitseva maailmameistri Ola Vigen Hattestadiga, kes haigestus vahetult enne võistlust, siis ikkagi moodustavad Northug ja tema kaasmaalane Pettersen väga tugeva võistkonna, keda kindlasti ei tohiks keegi alahinnata.

-“Petter on “kuradi” heas vormis ja olenemata kas võistkonnas on Hattestad või Pettersen, võitleme me medalite eest,” arvas sprinditreener Ulf Morten Aune.

-“ Vorm tundub hea olevat. Väga oluline on olla 100% valmis ja ma ei kahtle, et meil on suurepärane võistkond,” ütles Northug pressikonverentsil.

Eelmistel olümpiamängudel Torinos jagasid medalid Norra, Rootsi ja Venemaa, kes ka nüüd paistavad võitlevat nende kõige kirkamate auhindade eest.

Üks võistkond, kes võiks rikkuda Norra-Rootsi maavõistluse on Venemaa, pärast seda, kui Nikita Kriukov ja Alexander Panzhinsky võtsid klassikasprindis kaksikvõidu. Kuid täna ei hakka need mehed võitlema oma riigi au eest, vaid seda teevad värsked mehed Nikolai Morilov ja Alexei Petukhov, kes on sellel hooajal võitnud mõlemad sprinditeated ja kindlasti on nad ka täna suurimad favoriidid.

Samuti on täna stardis kaks Eesti võistkonda. Kell 20.45 algavas naiste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Kaija Udras ja Triin Ojaste ning kell 21.35 algavas meeste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Peeter Kümmel ja Anti Saarepuu.

Eilne meeste 30km suusavahetusega sõit oli läbi aegade põnevaimaks etenduseks suusaradadel. Arusaam tüüpilisest murdmaasuusatamisest muutus kardinaalselt.

Kui Rootsi Johan Olsson vabatehnika poolel ette läks ja tempot tõstis, said tema meeskonnakaaslased koheselt aru – nüüd on aeg koostööd teha. Saime tunnistada esimest meeskondlikku püüdlust kellegi heaks töötada.

Marcus Hellner ja Anders Södergren asusid jälitajate pundi etteotsa ning lasid tempo alla. Tulemusesk Olssoni pea pooleminutiline edu ülejäänute ees. Selgelt oli näha kuidas Hellner ja Södergren situatsiooni kontrollisid ning rada valitsesid. Nad ei tahtnud, et neist möödutaks ja käitusid seetõttu pisut ülbelt. Kuid neil oli selleks igasugune õigus.

- “Nad üritasid rada blokeerida. Osades kohtades polnud tegemist ausa mänguga. Ma olin väga vihane ja mõtlesin Hellneri suusakepi murdmisele, kohtadel kus ta mängu dikteeris,” ütles Lukas Bauer.

Teised said aga seesugusest käitumisest aru.

- “See on ainus meetod Northugi alistamiseks. Ma saan igati aru miks nad nii käitusid,” ütles Vincent Vittoz.

Hellner ise oli teadlik, et rajal oli ärritunud suusatajaid. Samas teadis ta, et seesuguse taktika kasutamine on leglaalne ja ta ei teinud sellega midagi valest – rootslased olevat seda varemgi proovinud, kuid mitte õnnestunult.

Suusavahetusega sõidu maailmameister, Petter Northug, ei suutnud kõrgeimas mängus kaasa lüüa. Nimelt purunes tal pisut üle kilomeetri enne finishit suusakepp. Taaskord on Norra meedia tagajalgadel ning süüdistatakse Hellnerit Northugi kepi lõhkumises.

Võistlus, mis tõi Marcus Hellnerile magusa kättemaksu Northugi aadressil, ei pakkunud palju positiivset meie poiste poole pealt. Lihtsam on nentida, et aastad ei ole vennad. Tuleb uhkust tunda nendest tublidest noormeestest ja neidudest, kes meid Vancouveris esindavad. Nemad teenisid välja koha koondises tubli tööga ja tahetakse seda tunnistada või mitte – nad on kõige paremad, mis meil on! Tuleb pöialt edasi hoida ja mitte usku kaotada.

Aivar Rehemaa, parim eestlane suusavahetusega sõidus, Foto: Eesti Suusaliit

2007. aastal loodi Tartu Maratoni rajale seitse skulpturaalset puitväravat ühes kolmese skulptuuriga lohedest. Kaks väravat ühes mänguväljakuga püstitati maratoni finišipaika.

Skulptuuride asukohtadena on valitud inimeste poolt aastaringselt kõige käidavamad paigad ja kõige kaunimad loodusvaated. Need paigad kattuvad maratoniraja naabrite turismiobjektidega. Disainimisel on arvestatud konkreetse paiga kultuurilooga (näiteks Karuvärav Karukaussi, Hobuvärav Hobumäele). Finišipaiga kaunistamine maajumalate kujudega leidis aset juba 2006. aastal. Eesti maajumalate ja maratoni vaheline seos on järgmine: maratoni legendi tekkeloo ajal, 5. saj. eKr. valitses Kreekas polüteism. Sammastega templeid ja sportlikke mänge pühendati tervele mäetäiele Olümpose jumalatele. Jumalad omakorda olid suguluses ja tegid tihedat koostööd kangelaste ja sportlastega. Polüteism valitseb ka Eesti mütoloogias. Valisime Eestile omase variandi ja arendame seda edasi. Puukujude laienemine Tartu Maratoni uuest finišipaigast Tartu Maratoni suusarajale on loogiline jätk rajakujunduse terviklikuks muutmisel.

Miks on valitud kujunduse teemaks mütoloogia?

Teema valik – muistsed jumalad ja mütoloogia – sobib nii Eestis kui maailmas domineerivate kultuurisuundadega. Üle maailma toimub mütoloogiline renessanss. Tänapäeva mugavas, istuva eluviisiga (TV, arvuti, auto), nupulevajutamise maailmas on 60km suusatamist enamikule ühiskonnaliikmetest üleloomulik tegu. Inimeste teravnenud huvi kõige üleloomuliku, muistse, võlumise ja väega seotud tegevuste vastu tuleb suunata tervisespordi radadele. Vägi peitub tervisespordis. Tuleb anda selgesti mõista, et tervisesport kätkeb endas ihaldusväärse fiilinguga ürgset kogemust: sümbioosis eneseületuse, vastupidavuse ja loodusjõududega. Tartu Maratonil on inimestele pakkuda rohkem kui esmapilgul paistab, sellest teavitamiseks vajab maraton väekat valjuhäälset legendi. See on maratoni võimalus näidata ennast massidele uues perspektiivis, propageerida tervisesporti kui kultuuri lahutamatut osa ning võita endale järelkasv.

Taevased väravad

Maratonirajal alates Hobusemäest kuni Tartumaa Tervisespordikeskuseni paiknevad väravad sümboliseerivad erinevaid taevaid. Antud kujunduse puhul peavad maratoni suusatajad läbima 7 taevast väravat, enne kui jõuavad finišisse maajumalate juurde. Selline asjade käik ühtib pärismaalaste muinasjuttudega, kus šamaani kangelane läbib 3, 7, 9 või 13 taevast enne oma eesmärgini jõudmist. Eesmärgiks on tavaliselt ravimine, hinge tagasitoomine, kohtumine kõrgemate olenditega ja uue teabe ning kogemuse saamine.

Niisugune kujunduse ülesehitus lubab igal raja läbijal tunda end mütoloogilise kangelasena. Kujundus väärtustab tema väekust, söakust, seisundimuutusi ja emotsionaalseid kõrghetki raske teekonna vältel finišini. Iga värav on ausammas, mis kuulutab rahvasportlaste suurtest tegudest.

Eesmärgid

• Tartu Maratoni muutmine atraktiivseks uuele tervisesportlaste põlvkonnale

• väärtustada rahvasporti ja muuta see lahutamatuks kultuuri osaks

• ühendada sport ja rahvakunst
• anda maratonile väekas legend

• eksponeerida meie rahva hästi säilinud unikaalset arhailist maailmapilti ka külalistele

• näidata eestlasi kui rahvast, kes on osanud muistsetest aegadest tänapäevani puidust ja metsast lugu pidada.

Neli aastat tagasi Eesti koondise meestega tööle asunud Björn Kristianseni eesmärgiks oli Olümpialt medal tuua. Nägime kõik, mis juhtus paari päeva eest. Kein Einaste saabus teleri kaadrisse kõhuli libisedes ja Anti Saarepuul jäi õnnest puudu viimases kurvis.

Björn Kristiansen, Foto: Eesti Suusaliit

Lihtne on mehi materdama hakata ja nõuda mida lubati. Kuid miks? Miks mitte suhtuda austusega nende püüdlustesse.

Maailma tipus võisteldes ei saa seada võidust väiksemaid eesmärke. Iga mees kes stardib, loodab sisimas võitu – kui tahes reaalne või ebareaalne see ka poleks. Tegemist ei ole ei Alutaguse, Kõrvemaa ega ka Tartu Maratoniga. Tegemist on maailma tipuga – seesugustes tingimustes ei saa seada endale eesmärke, et “tahaks alla 15 sekundi võitjale kaotada” või “20-30 koht oleks hea edasiminek”. Kui meedia pigistab pingsalt ka nende eesmärkide vokaliseerimist, siis loomulikult öeldakse mis parajasti meelel.

Tänase päeva seisuga (kasutades Mati Alaveri sõnu) ei tohiks küll Norrakast treenerit Björn Kristianseni maha kanda. Björni puhul on tegemist kõige entusiastlikuma treeneriga Eesti suusaringkondades. Kui norrakast sprinditreener Eestisse saabus, läksid meie noorte treenerid Otepääle treeninguid jälgima ja nõuandeid küsima. Õppida oli palju!

Kristiansen on suutnud motiveerida paljusid noori nii sprindikoondises kui ka väljaspool koondist. Lõpuks ometi on eestlased hakanud eelsõitudest edasi saama ja püsivad grupiga konkurentsis kuni finishijooneni. Olid ajad, mil Skandinaavia karikasarja etappidelgi polnud eestlastel midagi teha. Nüüdseks on meil võtta tugev tagala, kes lööb kaasa mitte ainult eelsõitudes, vaid ka finaalides!

Kui võrrelda olukorda eelmiste Olümpiamängudega, mil ainus eelsõidust edasipääseja oli Anti Saarepuu, siis tänavu oli reaalselt võimalus edasi pääseda kõigil neljal startijal. Miks nad edasi ei pääsenud? Vastus on lihtne – spordis on ka õnne tarvis!

Anti Saarepuu Ramsau liustikul, Foto: Eesti Suusaliit

Sprindi eelsõit kestab keskeltläbi kolm kuni kolm ja pool minutit – kahjuks on tegemist alaga, mis ei luba eksimusi. Teame kõik, mis on võimalik distantsi sõitudel – Kowalczyku kukkumised ei ole takistanud tal medaleid võitmast! Sprindis on lood teistsugused…

Olgem õnnelikud, et meie meessprinterite puhul on tegemist tõeliste aumeestega, kes ei lähe norrakate kombel süüdistama rada või lund või kes teab mida kolmandat. Mehed panid süü aind endale ja au neile selle eest!

Lugegem välja positiivsed märgid ja jätkem negatiivne seljataha. 6500 suusasõpra saavad tuleval pühapäeval proovida omal käel, kui lihtne see suusatamine siis õigupoolest on!