Aivar Rehemaa juhtimas teatesõitu. FOTO:Eesti Suusaliit

Juba 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustest saadik on räägitud Eesti võimalikust medalist meeste teatesõidus. Alati on küsimärgiks olnud nö 4 vahetus, kes tooks kastanid tulest välja. Salt Lake City-s, Val di Femmes ja Liberecis olime kuni viimase vahetuseni medalikonkurentsis ja valmis tegema Eesti suusatamise ajalugu. Eriti suurepärane võimalus oli möödunud aastal Tšehhis toimunud MM-l, kus 4×10 kilomeetri teatesõidus kaheksanda koha saanud Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver kirus, et kuigi teatemeeskonnale pakuti kõrget kohta lausa kandikul, ei soovitud kingitust vastu võtta.

“Meile pakuti väga kõrget kohta lausa kandikul,” nentis Alaver. “Kahju, et me seda kingitust vastu ei võtnud.”

Teatavasti pidi Vancouveri OM-ks olema Eestil valmis kõigi aegade tugevaim võistkond, mis hakkab võistlema medalite eest, kuid paraku pole kõik läinud nii nagu soovitud. Kuigi vanad “kalad” on ikka veel meeskonnas, siis ikkagi ei ole neile siiani väärikat järelkasvu. See võib olla ka üheks põhjuseks miks Andrus Veerpalu ei suvatse minna Eestit teatesõidus esidama ja keskendub hoopis oma põhialaks, 50km ühistardiga sõiduks, kus peetakse teda suurimaks favoriidiks. Seega pärast Meie olümpiasangari loobumist, ei ole Eestil just väga suuri lootusi ja õnnestumiseks võiks olla jõudmine 10 parema sekka.

Skierpost.com eeldatavad favoriidid on rootslased, kes on näidanud imelist minekut Whistleri radadel. Samuti sekkuvad kõrgesse mängu alati tugevad Saksamaa ja Norra. Üllatusvõimelised on kindlasti ka Itaalia, Venemaa, Šveits ja Prantsusmaa.

Mustaks hobuseks võiks olla Kanada, kes pole veel kunagi varem jõudnud murdmaasuusatamises meeste arvestuses poodiumile. Ivan Babikov, Devon Kershav, Alex Harvey ja George Grey on kõik väga tugevad distantsisõitjad. Eriti ilmekalt näitasid nad seda suusavahetusega sõidus, kus kõik neli meest olid 16 parema hulgas. Samuti andis kinnitust meeste heast vormist sprinditeate 4 koht, mis on kõigi aegade parim Kanada jaoks.

Eesmärgiks medal

- “Jah, seda me tõesti jahime. Meeste teatesõit on meie parim võimalus ja me läheme medali järele, “ teatas Kanada koondise peatreener Inge Braten kõhklemata.

Andrus Veerpalu Davosi MK-l. Foto:Eesti Suusaliit

Täna siirdusid Meie suurimad olümpialootused Andrus Veerpalu ja Jaak Mae Davosi, mis on üks kaunemaid Šveitsi suusakeskusi, pakkudes suusatajatele imelisi võimalusi treenimiseks ja aasta tähtsaimaks võistluseks valmistumiseks.

Davos asub 1600m kõrgusel merepinnast. Lumekristallidelt peegelduvad päikesekiired ei jäta muud üle, kui panna suusaprillid pähe ja tõugata ennast liuglema unustamatute mägede ja orgude vahele. Vaatepilt on lummav – kristallselge taevas, sillerdav päike ja säravvalge lumi lihtsalt kutsuvad suusatama.

Tänasest treenivad ka medalimehed Veerpalu ja Mae Davosi suusakuurordis, mida on peaaegu alati kasutatud treeningpaigana enne tähtsaid starte. Kuigi seekord ei saa seal teha kurikuulsat kordustrenni, mida on tavaliselt ettevalmistusmudelis kasutatud.

Suusapost tutvumas fantastiliste tingimustega . Foto: Skierpost.com

-”Eelnevate ettevalmistusskeemide kopeerimisega on vähe probleeme, kuna nüüd on põhidistantsiks 50km (teatavasti on Veerpalu tavaliselt keskendunud 15km-le). Ja sealt juba tulemuste struktuur ja need faktorid, mis määravad edu, kas jõudmisel pjedestaalile või sealt välja jäämisel on natuke teised kui 15km puhul,“ sõnas Mati Alaver.

Kuid siiski on eestlaste ettevalmistusmudel muutumatu – neli päeva enne starti tehakse viimane intensiivne treening, kuigi sellel aastal ei saa seda päris niimoodi nimetada, kuna tegu on meeste 4×10km teatesõiduga (toimub 4 päeva enne 50km, mis on põhistart).

Alaver usub, et nii on õige ja et tähtis koht on rutiinil. Pole mõtet hakata tõmblema ja Ameerikat uuesti avastama. Tuleb järgida mudelit, mis on varem edu toonud.

Šveitsis tippvormi timmiv suusaäss Andrus Veerpalu usub, et Vancouveri olümpia ettevalmistus sujub plaanipäraselt. “Nüüd peaks ainult paremaks minema. Tugevaid treeninguid tuleb veel teha,” rääkis Veerpalu.

Ka Eesti suusakoondise peatreeneri arvates sujub kõik plaanitult, kuigi on tehtud teatuid muutusi treeningutes külmade ilmade tõttu.” Ei ole viga aga alati tahaks paremini. Andrus on suhteliselt heas seisundis, treenitus on hea, aga väike kartus oli enne EMV, sest viimased 2 nädalat oleme treeninud liiga külmaga ja rasketel radadel. Sportlase seisundiga arvestamine on primaarne,“ sõnas Alaver.

Andrus Veerpalu ja Jaak Mae loodavad 50 km-i ühisstardile. Foto:Skierpost.com

Sellel nädalavahetusel  toimunud Otepää Maailmakarikasarja osavõistlus pidi olema norralastele Olümpia katsevõistluseks, kuid see osutuks totaalseks läbikukkumiseks. Kõigest 5 meest pääses kvalifikatsioonist edasi ja ainult valitsev sprindi maailmameister Ola Vigen Hattestad jõudis finaali. Nüüd on võimalus, et Petter Northug osaleb kõikidel distantsidel Vancouveris.

Kõigi aegade edukaim taliolümpialane Björn Daehlie jälgib suure huviga Norra uue suusastaari esilekerkimist ja usub, et imemees Petter Northugi olümpiadebüüt saab olema edukas.

-“ Tal on võiduvõimalused kõikidel distantsidel, kuid kõiki 6 ei võida ta kindlasti. Elu on näidanud, et see on praktiliselt võimatu. Nägime kõik, kuidas Petter Tour de Ski’l väsis ja siis oli tema mäng läbi. Samuti on võimalik, et ta jääb kõigest ilma,” arvas Daehlie.

Thomas Alsgaard. Foto:Skierpost.com

Thomas Alsgaardi sõnul on Petter Northug täiuslik suusataja ja kuna ta on nii noor, võib ta saada veelgi paremaks. “Mul on hea meel, et olen spordiga lõpetanud ja ei pea temaga võistlema,» ütles Alsgaard.

Thomas, kes on mitmekordne olümpiavõitja ja maailmameister, imestab, miks konkurendid lubavad jätkuvalt Petter Northugil võita, viidates sellele, et ühisstartides “loksutakse” grupis ja keegi ei üritagi norralast maha raputada. Kuigi Tour de Ski`l juba mitmed mehed näitasid, et on teinud omad järeldused ja teadvustanud endale, mida on vaja selleks teha, et kiireimat meest võita. Näiteks üritas soomlane Matti Heikkinen teisel etapil juba varakult kõigile kandu näidata ja eelviimasel võistlusel sõitis Lukas Bauer võidukalt teiste eest ära.

Siiski peab tõdema, et Northugil on kõik võimalused võita kõik 6 kulda. See aga tähendab, et tal tuleb võistelda 6 võistlust 14-st päevaga. Pole kahtlust, et ta suudab olla edukas, küsimus on ainult selles, kas ka kõik võita. Kindlasti on tal olemas kõik oskused ja tahe, kuid ta võib jääda kõigest ilma, kui läheb “suurt kala” püüdma.

Seda, mida ta teeb, on raske sõnadesse panna. Tal on uskumatult tugev tahe ja ta on võimas, kuid mitte võitmatu. Tema alistamine on justkui väljakutse teistele ” ütles mulluse Tour de Ski võitja Dario Cologna treener Aukland ja lisas, et konkurentidel on vaid ränga tööga võimalik Northugi võita.

Meeste programm Vancouveris:
Veebruar 15: 15 km vaba
Veebruar 17: Klassikasprint.
Veebruar 20: 30km suusavahetus

Veebruar 22: Teatesprint (vaba)
Veebruar 24: 4×10 km teade
Veebruar 28: 50 km klassika ühisstart

Eestlaste jaoks on kõige olulisem päev 28. veebruar, kui Andrus Veerpalu läheb püüdma oma 3. olümpiakulda. Samuti saab olema teatesõit viimaseks võimaluseks Eesti võistkonnale ennast suusaareenil tõestada ( enne, kui vanad tähed lahkuvad), kuigi siiani on veel teadmata, kes sõidab meil kurikuulsat neljandat vahetust.

Nagu Alaver eelmisel aastal pärast Libereci teatesõitu ütles: “Täna pakuti väiksele Eestile kandikul kõrget kohta, mida me aga vastu ei tahtnud võtta!” –vihjates sellele, et võistkonna neljas lüli valmistas suure pettumuse ja kukutas meid medalikonkurentsist. Tänavu puhuvad aga uued tuuled ja Eestil on jälle kõik võimalused näidata, milline suusarahvas me oleme!

Võidukas Asko Saarepuu. Foto:Skierpost.com

Siiani oli ainsana koha Olümpiale kindlustanud Kristina Šmigun-Vähi olles 12. parema hulgas (Eesti Suusaliidu Olümpikoondise normatiiviks on koht 12 seas või kaks korda 20 seas). Teatavasti oli Kiku ju vahetult enne jõule sõidetud Davosi MK-l 3. Täna näitasid 3 Eesti meest imetabast minekut Otepää ränkraskel trassil. Kui Eesti koondise peatreener seda nägi, jäi ta nõutult seisma ja pidi tunnistama – neis on südikust. “Suur” mees on rääkinud ehk andnud sõna, et nende minek Olümpiale on kindel.

Eesti on hetkel välja teeninud 11 kohta Olümpiale, mis tuleb sõbralikult omavahel ära jagada. Neid nö olümpikohti jagab FIS oma punktisüsteemi järgi. Alaver on öelnud, et Eesti antud tulemusi ei vaatle, vaid hinnatakse reaalselt meeste potensiaali jõuda poodiumile. Seega jokkerid nagu Mae ja Veerpalu lähevad 100% Vancouveri.

„Keiser“ Mati Alaver on seda varemgi nentinud, et medal maksab ja tibusid loetakse alles kevadel – seega ei maksaks üle tähtsustada seniseid Maailmakarikasarja tulemusi.

Täna avati suurejooneliselt juba 10. Otepää MK, mille sissejuhatuseks oli valitud paslikult sprinditeade – eestlaste trumpala! Võistlusel osales 14 võistkonda, kelle hulgast haaras Eesti esindusvõistkond pingelises lõpuheitluses 3. koha, edestades viimastel meetritel tasakaaluhäirete all kannatanud venelast ja ilmselgelt väsinud poolakat. Kui nüüd näpuga kriteeriumites rida ajada, võib järeldada, et kolmel määrdemehel on kindel minek Vancouverisse, sest medal maksab! Eestile au toonud võidukasse meeskonda kuulusid Jaan Alvela, Asko Saarepuu ja Mihhail Lukertšenko. Nüüd jääb meil üle neile ainult pöialt hoida ja oodata häid tulemusi Olümpialt.

PS! Auhinnaks saadud Saku õllekast tõi meeste silmi rõõmupisara ja samas ka ohke, kuidas hommikul jõuda tagasi „päris“ suusatajatele suuski tegema!

Peab ära mainima, et „eelolümpia“ võitsid määrdemeeste seas norrakad rootslaste ees, kes on igipõlised vaenlased mitte ainult suusarajal! Otsustage ise, kummal on suurem!

,

Ratastel Norra määrdekabiin. Foto:Skierpost.com

Rootsi tagasihoidlik sõiduk. Foto:Skierpost.com

Tšehhi maratoni esikolmik. FOTO:Sebastian Samek

Pühapäeval sõideti järjekorras juba 43. Jizerska 50 maraton, mis kuulub Wordloppeti  sõitude hulka ja võõrustas täispikal distantsil enam kui 3200 suusatajat. Teekonna Tšehhi olid ette võtnud  mitmed suusatajad Eestist, lisakas Eesti koondisele ka Suusahullud Tartu Suusaklubist ning samuti oli kohal Skierpost, et saada vahetuid emotsioone võistlejatelt.

Väga meeldiv oli suusarajal näha nii palju eestlasi ja tunda rajal kaasvõistlejate uudishimu (nimelt suusahullude kombet on võimetu mitte märgata..), et mida suusahullud tähendavad? Stardis oli 54 eestlast, nii et üsna kodune tunne oli kogu aeg ja võib isegi öelda, ilma kaasmaalaste abita oleks 50km maraton osutunud kannatuste rajaks. Ilmateade lubas võistluspäevaks -7-8 kraadi, seega paljud võistlejatest olid määrinud oma suusad tahkete määretega, kuid pühapäeva hommik näitas hoopis teistsugust palet. Stardipaigas temperatuur 0 juures ja sadas värsket lund ning üleval mägedes mõned kraadid külma. Õnneks olid mõned taibukamad võistlejad kaasa haaranud pooltahkeid määrdeid (mille abil oli vähemalt võimalik 75% rajast väga edukalt läbida), mida siis eestlased lahkelt enne starti omavahel jagasid.

Jizerska rajaprofiil

Tšehhi maratoni peetakse üheks raskemaks omataoliste seas, kuna võistustrass ületab 1000m piiri ja samuti oma profiili tõttu. Kõrgustevahe on üle 250m, mis piltlikult tähedab 4 Tehvandi tõusu! Kui keegi on kunagi seda kurikuulsat mäge vallutanud, siis kujutab ette, mis katsumusega on tegu. Rada algas kohe pika tõusuga , mis keris ennast 10. kilomeetrini. Kuna see osa kuulus selle 25% hulka, mida polnud võimalik edukalt läbida, siis tuli paljudel mõttesse ka võimalik katkestamine. Pidamine puudus  absoluutselt! Samuti polnud harrastajatel nö NO-WAX suuskasid, mille kasuks otsustas enamik Eesti tippsuusatajad ja võitja Oskar Svärd ning rääkimata Jerry Ahrlinist, kes läbis ränkraske võistluse uisusuuskadel. Selle peale vangutasid pead isegi meie olümpiasangarid Veerpalu ja Mae.

“ Esimesel tõusul oli imestus päris suur, kui nägin, et mõned esiotsa mehed sõidavad uisusuuskadega. Proovsin pikal tõusul ette minna ja uisumehed maha raputada, aga see osutus võimatuks. Nad dikteerisid täielikult sõidukäiku. Nii kui keegi tahtis kõrvale minna, reageerisid nad sellele ja tõstsid tempot. Ma ei uskunud, et uisumehed paaristõugetega lõpuni ära kestavad, “ rääkis Mae, kes ise 30. km-l algaval tõusul jäi esimestest maha just tänu lipsavatele suuskadele.

Oskar Svärdi võidukas finiš

Kuigi eestlased on viimastel aastatel oluliselt suurendanud erialase võimsuse osakaalu oma treeningutes (näiteks sügisel sõitsid mehed korduvalt Ramsau mäestikulaagris 16km tõusu ainult kasutades käte jõudu), on siiski võrreldes maratonimeestega paaristõukes väga suur mahajäämus. Tšehhis sõidetud maraton peaks andma meile mõtteainet, kuhu suusatamine on jõudnud või jõudmas, ning mis muutusi me peaksime treengutes sisse viima, et oleksime konkurentsivõimelised – see tähendab, et kui on vaja minna uisusuuskadega võistlema, siis ka nii tehakse!