Aivar Rehemaa juhtimas teatesõitu. FOTO:Eesti Suusaliit

Juba 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustest saadik on räägitud Eesti võimalikust medalist meeste teatesõidus. Alati on küsimärgiks olnud nö 4 vahetus, kes tooks kastanid tulest välja. Salt Lake City-s, Val di Femmes ja Liberecis olime kuni viimase vahetuseni medalikonkurentsis ja valmis tegema Eesti suusatamise ajalugu. Eriti suurepärane võimalus oli möödunud aastal Tšehhis toimunud MM-l, kus 4×10 kilomeetri teatesõidus kaheksanda koha saanud Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver kirus, et kuigi teatemeeskonnale pakuti kõrget kohta lausa kandikul, ei soovitud kingitust vastu võtta.

“Meile pakuti väga kõrget kohta lausa kandikul,” nentis Alaver. “Kahju, et me seda kingitust vastu ei võtnud.”

Teatavasti pidi Vancouveri OM-ks olema Eestil valmis kõigi aegade tugevaim võistkond, mis hakkab võistlema medalite eest, kuid paraku pole kõik läinud nii nagu soovitud. Kuigi vanad “kalad” on ikka veel meeskonnas, siis ikkagi ei ole neile siiani väärikat järelkasvu. See võib olla ka üheks põhjuseks miks Andrus Veerpalu ei suvatse minna Eestit teatesõidus esidama ja keskendub hoopis oma põhialaks, 50km ühistardiga sõiduks, kus peetakse teda suurimaks favoriidiks. Seega pärast Meie olümpiasangari loobumist, ei ole Eestil just väga suuri lootusi ja õnnestumiseks võiks olla jõudmine 10 parema sekka.

Skierpost.com eeldatavad favoriidid on rootslased, kes on näidanud imelist minekut Whistleri radadel. Samuti sekkuvad kõrgesse mängu alati tugevad Saksamaa ja Norra. Üllatusvõimelised on kindlasti ka Itaalia, Venemaa, Šveits ja Prantsusmaa.

Mustaks hobuseks võiks olla Kanada, kes pole veel kunagi varem jõudnud murdmaasuusatamises meeste arvestuses poodiumile. Ivan Babikov, Devon Kershav, Alex Harvey ja George Grey on kõik väga tugevad distantsisõitjad. Eriti ilmekalt näitasid nad seda suusavahetusega sõidus, kus kõik neli meest olid 16 parema hulgas. Samuti andis kinnitust meeste heast vormist sprinditeate 4 koht, mis on kõigi aegade parim Kanada jaoks.

Eesmärgiks medal

- “Jah, seda me tõesti jahime. Meeste teatesõit on meie parim võimalus ja me läheme medali järele, “ teatas Kanada koondise peatreener Inge Braten kõhklemata.

Ka Otepää MK-l hõivasid poodiumi Norra,Rootsi ja Venemaa. Foto:Skierpost.com

Norra ja Rootsi võistlus silm silma ja hammas hamba vastu algab tänasel sprinditeate sõidus, mis võib otsustada olümpiamängude murdmasuusasatamise kuningad ja kuningannad. Kumbki võistkond on võitnud neli medalit neilt mängudelt ja täna näeb kogu maailm kahe kange “sõda” selle kõige ihalduma eest-olümpiakulla!

Eelkõige peetakse selles kahevõitluses paremateks norralasi. Petter Northug, keda peetakse pigem distantsisõitjaks kui sprinteriks, näitas head minekut sprindis, kui võitis pronksi. Kuigi sprinditeates ei saa ta startida koos valitseva maailmameistri Ola Vigen Hattestadiga, kes haigestus vahetult enne võistlust, siis ikkagi moodustavad Northug ja tema kaasmaalane Pettersen väga tugeva võistkonna, keda kindlasti ei tohiks keegi alahinnata.

-“Petter on “kuradi” heas vormis ja olenemata kas võistkonnas on Hattestad või Pettersen, võitleme me medalite eest,” arvas sprinditreener Ulf Morten Aune.

-“ Vorm tundub hea olevat. Väga oluline on olla 100% valmis ja ma ei kahtle, et meil on suurepärane võistkond,” ütles Northug pressikonverentsil.

Eelmistel olümpiamängudel Torinos jagasid medalid Norra, Rootsi ja Venemaa, kes ka nüüd paistavad võitlevat nende kõige kirkamate auhindade eest.

Üks võistkond, kes võiks rikkuda Norra-Rootsi maavõistluse on Venemaa, pärast seda, kui Nikita Kriukov ja Alexander Panzhinsky võtsid klassikasprindis kaksikvõidu. Kuid täna ei hakka need mehed võitlema oma riigi au eest, vaid seda teevad värsked mehed Nikolai Morilov ja Alexei Petukhov, kes on sellel hooajal võitnud mõlemad sprinditeated ja kindlasti on nad ka täna suurimad favoriidid.

Samuti on täna stardis kaks Eesti võistkonda. Kell 20.45 algavas naiste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Kaija Udras ja Triin Ojaste ning kell 21.35 algavas meeste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Peeter Kümmel ja Anti Saarepuu.

Rootsi ja Norra on suusatamises igipõlised konkurendid. Norrakate jaoks ei ole midagi magusamat kui võita rootslast – ja ei ole mõnusamat tunnet rootslase jaoks kui võita suusatamise sünnimaa esindajat, norrakat.

Päevakorrale on tulnud Norra ja Rootsi suusatiimide erinev lähenemine eelseisvateks võistlusteks Olümpial. Väidetavalt võtavad norrakad Olümpiale kaasa neli tipp-psühholoogi. Pekingi Olümpial oli neil kaasas kolm psühholoogi, nüüd siis veel üks lisaks.

- “Äkki on nad närviliseks muutnud,” ütles Anders Södergren ajalehele Aftonbladet.

Anders Södergren, Foto: Skierpost.com

Rootslastel on naerda palju üle, sest neil pole kaasas ainsatki psühholoogi.

- “Psühholoog…? Ei, ma lähen suusatama,” ütles Marcus Hellner.

- “Mul ei lähe psühholoogi vaja. Mul on võistkonnakaaslased kes mind toetavad kui ajad on rasked,” lisas Hellner.

Aftonbladet’i kommentaator Lasse Anrell usub, et põhjus norrakate psühooloogide kasutuses on fakt, et nad kardavad.

- “Ainult kaotajad kasutavad spordis psühholooge. Mu Jumal, hetkest mil sportlased hakkavad psühholooge abiks karjuma, on nad ise kaotanud,” kirjutas Anrell oma kommentaaris Rootsi ajalehele.

- “Norrakad on pisut meeleheitlikult appi kutsund hulganisti möla-juttu…,” usub Anrell.

Tore Øvrebø usub aga, et rootslased võivad uskuda mida tahavad.

- “Ma ei ütleks, et nemad on idioodid ja meie geeniused või vastupidi. Me valime erinevaid lähenemissuundi,” ütles Øvrebø VG’le.

Øvrebø usub, et psühholoogi poole pöördumine on märk sellest, et saadakse aru, et vaimsel seisundil on mõju saavutustele.

Ka Eesti suusatajad on psühholoogide abi kasutanud. Eeskätt Kristina Smigun-Vähi, kes on psühholoogi abil väga kaugele jõudnud. Kindlasti on oluline uskuda iseendasse, kuid tippspordis ei saa mööda vaadata võimalusest end parandada!

Kristina Smigun-Vähi, Foto: Eesti Suusaliit