Ka Otepää MK-l hõivasid poodiumi Norra,Rootsi ja Venemaa. Foto:Skierpost.com

Norra ja Rootsi võistlus silm silma ja hammas hamba vastu algab tänasel sprinditeate sõidus, mis võib otsustada olümpiamängude murdmasuusasatamise kuningad ja kuningannad. Kumbki võistkond on võitnud neli medalit neilt mängudelt ja täna näeb kogu maailm kahe kange “sõda” selle kõige ihalduma eest-olümpiakulla!

Eelkõige peetakse selles kahevõitluses paremateks norralasi. Petter Northug, keda peetakse pigem distantsisõitjaks kui sprinteriks, näitas head minekut sprindis, kui võitis pronksi. Kuigi sprinditeates ei saa ta startida koos valitseva maailmameistri Ola Vigen Hattestadiga, kes haigestus vahetult enne võistlust, siis ikkagi moodustavad Northug ja tema kaasmaalane Pettersen väga tugeva võistkonna, keda kindlasti ei tohiks keegi alahinnata.

-“Petter on “kuradi” heas vormis ja olenemata kas võistkonnas on Hattestad või Pettersen, võitleme me medalite eest,” arvas sprinditreener Ulf Morten Aune.

-“ Vorm tundub hea olevat. Väga oluline on olla 100% valmis ja ma ei kahtle, et meil on suurepärane võistkond,” ütles Northug pressikonverentsil.

Eelmistel olümpiamängudel Torinos jagasid medalid Norra, Rootsi ja Venemaa, kes ka nüüd paistavad võitlevat nende kõige kirkamate auhindade eest.

Üks võistkond, kes võiks rikkuda Norra-Rootsi maavõistluse on Venemaa, pärast seda, kui Nikita Kriukov ja Alexander Panzhinsky võtsid klassikasprindis kaksikvõidu. Kuid täna ei hakka need mehed võitlema oma riigi au eest, vaid seda teevad värsked mehed Nikolai Morilov ja Alexei Petukhov, kes on sellel hooajal võitnud mõlemad sprinditeated ja kindlasti on nad ka täna suurimad favoriidid.

Samuti on täna stardis kaks Eesti võistkonda. Kell 20.45 algavas naiste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Kaija Udras ja Triin Ojaste ning kell 21.35 algavas meeste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Peeter Kümmel ja Anti Saarepuu.

Justyna puhkamas enne võistlust. Foto:Eesti Suusaliit

Sellel aastal otsustas FIS muuta sprindisõitude ülesehitust, et sõitude ajagraafik oleks kompaktsem ja televaatajatele huvitavam vaadata.

Tihtipeale loobusid võistlejad poolfinaalis lõpuni pingutamast, kui mõistsid ,et edasipääsuks puuduvad reaalsed võimalused ja keskendusid siis A-finaalile. Sellise taktikaga muutusid aga sõitude ajad järjest pikemaks, kuna starter ei saanud uusi võistlejaid enne rajale lähetada, kui eelmised olid finišisse jõudnud. Muidugi pani see ka B-finaalis olevad sõitjad ebavõrdsesse olukorda, kuna need, kes olid poolfinaalis endast maksimumi andnud ja napilt finaalist välja jäänud, olid ilmselgelt väsinumad kui need, kes nö poolfinaalis “tirri” lasid.

Nendest asjaoludest lähtuvalt kaotati ära B-finaal, mis nüüdsest aga pani ebavõrdsesse olukorda finaalis osalejad. Nimelt puhkuseks jääti oluliselt vähem aega kui varem. See tähendab, et 1 poolfinaalis osalejad saavad rohkem puhata ja võistlevad suurema tõenäosusega medalite eest.

-“ On äärmiselt raske vastu saada sellele, kes sõidab esimeses poolfinaalis, “ arvas Norra sprindikoondise peatreener Ulf Morten Aune. “ Petter ja Hattestad olid väga kiired oma veerand- ja poolfinaalides, aga lühikese puhkepausi pärast kaotasid nad esimestele nii palju.”

-“ Esimeses poolfinaalis võistejatel on selge eelis,” arvas Øystein Pettersen, kellel oli ka see “edu” kasutada, kuid ta suutis rikkuda oma head võimalused kukkumisega.

- “ Venelastel oli täna suurepärane päev, kuid arvan, et selline vahe finaalis nendega oli seotud mõnede lisaminutitega, mida nad said rohkem puhkamiseks, “ lisas Pettersen.

Sprindikoondise treener ei hakanud keerutama.
- “ Kui  olümpirada on sellise iseloomuga, kus põhimõtteliselt tuleb kogu aeg maksimumiga suruda, siis 7-8 minutil puhkusel on kullahind! Me nägime ju kui tühjad olid Petter ja Ola Vigen finaalis. Neil lihtsalt polnud enam energiat, “ rääkis Ulf Morten Aune.

Murdmaasuusatamine on raske spordiala. Vahest et isegi füüsiliselt kõige raskem ala. Sportlased võistlevad talvel, külma ilmaga – reeglite järgi kuni -18 kraadiga (olenevalt tuulest ja muudest faktoritest). Kasutatakse kõiki lihasgruppe. Erinevalt sõudmisest ja ujumisest toimub kõikide lihasgruppide kasutamine vertikaalses asendis, püsti seistes. Lisaks kõigele mainitule teeb Rootsi suusaprofessori H.C. Holmbergi sõnul suusatamise veel raskemaks pidev tehnikate vahetamine. Vahelduv, paaris, jalaga paaris. Nüüdseks veel suusavahetusega sõit, mille jooksul kasutatakse kõiki tehnikaid ja kurnatakse keha viimaste piirideni.

Raske Hetk Suusatamises, Foto: Eesti Suusaliit

Kuidas seesugusel spordialal edu saavutada? Vastus on lihtne – ränga tööga! Tippsuusatajad treenivad 800-900 tundi aastas, kes rohkem kes vähem. Ettevalmistus algab varakult, juba suve alguses. Puhkuseks jääb aega vaid paar nappi nädalat kevadel ja sellegi aja jooksul käiakse taseme alalhoidmiseks kergelt trennis. Ei tehta küll erialaseid harjutusi, kuid treening tegelikkuses toimub.

Kõige selle pideva tööga võib pea pisut nüriks muutuda. Raske on sihti selgena hoida. Eesmärgiga tööl on nõnda pika ettevalmistuse jooksul kerge siht kaotsi minema. Ja kui pea ei ole selge, ei suudeta ka tehtud tööd tulemuseks pöörata. Rusuv kliima ja üksluine maastik Eestimaal ei aita asjale palju kaasa. Kuid lahendus on kõigil oma kätes. Tuleb osata nalja teha!

Teadaolevalt maailma tugevaimad treenijad, Norrakad (arvatavasti jagavad tiitlit ka venelastega), oskavad nalja heita ka raskel ajal. Pakume vaadata väikest humoorikat videoklippi Eldar Roenningu, Oeysten Petterseni ja John Kristian Dahli poolt. Märkimisväärne on fakt, et nädal peale antud video filmimist (2006. aastal) tuli Oeysten Pettersen Düsseldorfi Maailmakarika etapil teiseks, just Eldar Roenningu (teine peategelane filmis) järel. Toona oli Petterseni eesmärgiks saada sprindis finaali ja saavutada kvalifikatsioonis kõrge koht. Võistlusjärgselt pidi ta täitma lubaduse – lubaduseks oli alasti mööda promenaadi joosta, juhul kui ta esimese kolme hulka jõuab. See ka juhtus…

Klipp on küll norrakeelne, kuid mõte jääb samaks: