Aivar Rehemaa juhtimas teatesõitu. FOTO:Eesti Suusaliit

Juba 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustest saadik on räägitud Eesti võimalikust medalist meeste teatesõidus. Alati on küsimärgiks olnud nö 4 vahetus, kes tooks kastanid tulest välja. Salt Lake City-s, Val di Femmes ja Liberecis olime kuni viimase vahetuseni medalikonkurentsis ja valmis tegema Eesti suusatamise ajalugu. Eriti suurepärane võimalus oli möödunud aastal Tšehhis toimunud MM-l, kus 4×10 kilomeetri teatesõidus kaheksanda koha saanud Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver kirus, et kuigi teatemeeskonnale pakuti kõrget kohta lausa kandikul, ei soovitud kingitust vastu võtta.

“Meile pakuti väga kõrget kohta lausa kandikul,” nentis Alaver. “Kahju, et me seda kingitust vastu ei võtnud.”

Teatavasti pidi Vancouveri OM-ks olema Eestil valmis kõigi aegade tugevaim võistkond, mis hakkab võistlema medalite eest, kuid paraku pole kõik läinud nii nagu soovitud. Kuigi vanad “kalad” on ikka veel meeskonnas, siis ikkagi ei ole neile siiani väärikat järelkasvu. See võib olla ka üheks põhjuseks miks Andrus Veerpalu ei suvatse minna Eestit teatesõidus esidama ja keskendub hoopis oma põhialaks, 50km ühistardiga sõiduks, kus peetakse teda suurimaks favoriidiks. Seega pärast Meie olümpiasangari loobumist, ei ole Eestil just väga suuri lootusi ja õnnestumiseks võiks olla jõudmine 10 parema sekka.

Skierpost.com eeldatavad favoriidid on rootslased, kes on näidanud imelist minekut Whistleri radadel. Samuti sekkuvad kõrgesse mängu alati tugevad Saksamaa ja Norra. Üllatusvõimelised on kindlasti ka Itaalia, Venemaa, Šveits ja Prantsusmaa.

Mustaks hobuseks võiks olla Kanada, kes pole veel kunagi varem jõudnud murdmaasuusatamises meeste arvestuses poodiumile. Ivan Babikov, Devon Kershav, Alex Harvey ja George Grey on kõik väga tugevad distantsisõitjad. Eriti ilmekalt näitasid nad seda suusavahetusega sõidus, kus kõik neli meest olid 16 parema hulgas. Samuti andis kinnitust meeste heast vormist sprinditeate 4 koht, mis on kõigi aegade parim Kanada jaoks.

Eesmärgiks medal

- “Jah, seda me tõesti jahime. Meeste teatesõit on meie parim võimalus ja me läheme medali järele, “ teatas Kanada koondise peatreener Inge Braten kõhklemata.

Ka Otepää MK-l hõivasid poodiumi Norra,Rootsi ja Venemaa. Foto:Skierpost.com

Norra ja Rootsi võistlus silm silma ja hammas hamba vastu algab tänasel sprinditeate sõidus, mis võib otsustada olümpiamängude murdmasuusasatamise kuningad ja kuningannad. Kumbki võistkond on võitnud neli medalit neilt mängudelt ja täna näeb kogu maailm kahe kange “sõda” selle kõige ihalduma eest-olümpiakulla!

Eelkõige peetakse selles kahevõitluses paremateks norralasi. Petter Northug, keda peetakse pigem distantsisõitjaks kui sprinteriks, näitas head minekut sprindis, kui võitis pronksi. Kuigi sprinditeates ei saa ta startida koos valitseva maailmameistri Ola Vigen Hattestadiga, kes haigestus vahetult enne võistlust, siis ikkagi moodustavad Northug ja tema kaasmaalane Pettersen väga tugeva võistkonna, keda kindlasti ei tohiks keegi alahinnata.

-“Petter on “kuradi” heas vormis ja olenemata kas võistkonnas on Hattestad või Pettersen, võitleme me medalite eest,” arvas sprinditreener Ulf Morten Aune.

-“ Vorm tundub hea olevat. Väga oluline on olla 100% valmis ja ma ei kahtle, et meil on suurepärane võistkond,” ütles Northug pressikonverentsil.

Eelmistel olümpiamängudel Torinos jagasid medalid Norra, Rootsi ja Venemaa, kes ka nüüd paistavad võitlevat nende kõige kirkamate auhindade eest.

Üks võistkond, kes võiks rikkuda Norra-Rootsi maavõistluse on Venemaa, pärast seda, kui Nikita Kriukov ja Alexander Panzhinsky võtsid klassikasprindis kaksikvõidu. Kuid täna ei hakka need mehed võitlema oma riigi au eest, vaid seda teevad värsked mehed Nikolai Morilov ja Alexei Petukhov, kes on sellel hooajal võitnud mõlemad sprinditeated ja kindlasti on nad ka täna suurimad favoriidid.

Samuti on täna stardis kaks Eesti võistkonda. Kell 20.45 algavas naiste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Kaija Udras ja Triin Ojaste ning kell 21.35 algavas meeste vabatehnikas sõidetavas teatesprindis on eestlastest stardis Peeter Kümmel ja Anti Saarepuu.

Juba enne olümpiamängude algust teatas Eesti peakoondise treener Mati Alaver, et Whistleris pannakse proovile eelkõige määrdemeistrite oskused ja teadmised.

-“ Nagu tiitlivõistlustel ikka, mõõdetakse just siin ära hooldemeeste tase ja kogemused. Oskus võtta keerukates ja äärmuslikes oludes vastu õigeid otsuseid, “ rääkis Alaver.

Samuti arvas Alaver, et parim ülevaade Whistleri radade ning ilmastiku kohta on just Šveitsi koondisel, kuna Šveitsi lumeinstituudi teadlased olevat nendel radadel juba varakult teinud lumeuuringut, et saada väike eelis oma suusatajatele – Alaver ei eksinud!

Eilsel meeste 15km vabatehnika distantsil võidutses šveitslane Dario Cologna, kes tõi oma riigile murdamasuusatamises aegade esimese olümpiakulla. Eelmise aasta maailmakarikasarja üldvõitja sõnul panid just head suusad edule aluse.

-“ Ma ei suuda seda siiani uskuda,”ütles olümpial debüteerinud Cologna.”Tegemist oli suurepärase sõiduga algusest lõpuni. Enesetunne oli hea ja kontrollisin sündmuste käiku. Olen väga rõõmus. Täitsin oma lapsepõlve unistuse.”

Sama õnnelikult ei läinud aga suurfavoriidil Petter Northugil, kes sõitis Vancouveri vähemalt viie kulla järele.

Norralased olid eile õhtul pikka aega hämmingus: kuidas oli võimalik, et nende parim meessuusataja sai 15 kilomeetri distantsil alles 28. koha ja supertäht Petter Northug kõigest 41. koha.

Pettunud Northug märkis: “Suuskade libisemine polnud kaugeltki ideaalne. Aga millest ma meeskonnaga rääkisin, jääb meie vahele.”

Norra koondise mänedžer Age Skinstad oli sõnatu pärast Petter Northugi täielikku altminekut 15 km vabatehnikasõidus.

“Mul puudub loogiline seletus sellele, mis juhtus Northugiga,” rääkis Skinstad. “Selleks, et võita medal, peab korralikult toimima iga pisiasi. Mõistetavalt peavad ka suusad hästi libisema, kuid täna me ei saanud sellega hakkama.”

Samuti tunnistas Northugi suuski määrinud Perry Olsson Norra meediale, et tema määris favoriidi suusad kehvalt. Ta rääkis, et Northugil oli võistluseks sobiv suusapaar juba välja valitud ja testitud, kuid siis otsustasid määrdemehed viimasel hetkel uued ette valmistada. “Ja tegin asja hoopis hullemaks,” tunnistas Olsson.

Magne Myrmo, kes määris Torino olümpiamängudel Andrus Veerpalu võidukad suusad, oli hämmingus, et kuidas norrakad suutsid taaskord oma võistluse amatöörliku määrimisega kihva keerata (teatavasti ei saanud ka 4 aastat tagasi Torinos Norra määrdemehed hakkama rasketes tingimustes).

“Nii palju, kui telekast näha oli, tundus üsna lihtne ilm suuskade määrimiseks. Ja tundub, et kõik teised riigid saidki normaalselt hakkama. Vabastiilis suuskade määrimisel ei tohiks olla võimalik niimoodi mööda panna. Ma ei saa aru, kuidas see on võimalik,” tunnistas ta ajalehele VG.

Näide Venemaa suusaradest. Foto:Eesti Suusaliit

Sportlastel ja treeneritel on suusaradade kvaliteedist erinev arusaam.

Whistleri suusaradade profiil sobib soomlastele. Kui Aino-Kaisa Saarinen on juba varasemalt kiitnud neid radu, siis nüüd ühtib tema arvamusega ka Sami Jauhojärvi, kes on üks suurimaid konkurente Andrus Veerpalule 50km distantsil Vancouveris.

- “Rajad sarnanevad natuke Soome omadele. Sama kehtib looduse kohta. Kui mitte arvestada mägedetippe taamal paistmas, siis oleksime justkui kodus,” arvas Jauhojärvi.

Enamik Saksa meeskonnast oli väga üllatunud rajakõvadusest ja heast lume kvaliteedist Whistleri Olümpiapargis.

- “Mu ootused on ületatud ja kõik sujub,” rääkis Tobias Angerer.

Norra üks suurimaid medalikandidaate Marit Björgen polnud aga väga rahul.” Siin on väga rasked olud ja lumi on pehme,” arvas Björgen, kes oli oma ütlemistes samal lainel Saksamaa treeneritega.

- “Kõik sõltub temperatuurist. Kui on soe ja sajab vihma, siis võib see muuta olud keeruliseks,” ütles Saksamaa koondise peatreener Jochen Behle.

Janko Neuber, kes on vastutav Saksamaa naiste koondise eest võtab asja rahulikult. “ Hommikuti paistab rada olevat väga hea, aga õhtul kui mehed pärast naisi rajale lähevad, võib tekkida probleeme,” ütles Neuber.

Eestlaste sõnul rasked rajad.

Suusasprinter Anti Saarepuu rääkis Vikerraadiole antud usutluses, et olümpiamängude sprindirada on tema kogemuste kohaselt üks raskemaid radasid, mida tiitlivõistlustel nähtud.

„Nii pikka distantsi pole varem olnud,“ rääkis Torino olümpiamängudel kaheksanda koha saanud eestlane 1,6 km pikkuse sprindiraja kohta. „Eks ta ole ikka raskemate killast. Tundub, et rada on kiire ja kurvid ohtlikud.“

Rada on Saarepuu sõnul lai ja pakub piisavalt võimalusi möödasõitudeks. „Kui võimu on, siis saab mööda minna küll.“

„Rajad on ülitehniliste laskumistega,“ rääkis Kümmel ning lisas, et teda see ei heiduta, sest peab ennast heaks laskujaks.