Marco Selle. Foto: Erakogu

Kõik mäletavad Itaalia suusakoondise tippaegu, kui kleenuke Stefania Belmondo kihutas suusaradadel ja noppis oma särava karjääri jooksul 2 olümpiakulda ning 5 maailmameistritiitlit. Samuti jääb vist igaveseks norralaste hinge kriipima Silvio Fauner, kes põrmustas 1994. aasta taliolümpial Lillehammeris (punaste viikingite tagahoovis) suusalegendi enda-Björn Daehlie. Manuela Di Centa saavutusi on küll jätkanud tema vend Giorgio, kes 4 aastat tagasi Torinos võitis 2 olümpiakulda, kuid ka tema on nö vananev kuulsus.

Itaalia koondisel seivad ees rasked ajad, kuna uusi säravaid noori pole silmapiiril, kes võiks vanadelt olijatelt edukalt teatepulga üle võtta ja hoida Saapamaa au kõrgel. SkierPostil õnnestus intervjueerida praeguse Itaalia meestekoondise peatreenerit Marco Sellet, kes oli nõus rääkima hetkeolukorrast Itaalia võistkonnas.

Kui tähtsal kohal on suusatamine Itaalias?

See on endiselt küllaltki populaarne ja oluline. Noorsuusatajate arv pole viimase 10 aasta jooksul muutunud, kuid täiskasvanutega on meil tõsiseid probleeme. 95% noortest suusatajatest, kes jõuavad täiskasvanute klassi, loobuvad suusatamisest ja alustavad uuesti 15 aasta pärast…Meil on vanim võistkond Olümpial nii meeste kui ka naiste seas ja meil pole ühtegi noort andekat suusatajat tuleviku jaoks. Meediale tuleme meelde alles 10 päeva enne Olümpiat ja pärast kohe unustatakse nagu poleks meid olemas.

Mis on Teie peamine eesmärk Olümpial? Korrata teatesõidu kulda Torinos?

See on pigem unistus kui eesmärk. Kui me poodiumile jõuame, oleks see ime! Teiste võistkondade tuumikud on paremad kui meil. Eesmärgiks on võita medal!

Milliseid treeningmeetodeid kasutate? Millesse on Teil rohkem usku, kas intervallid, pikad treeningud, erialane trenn või hoopis puhkus?

Murdmasuusatamises läheb neid kõiki vaja. Tegemist on väga keeruka ja põhjaliku spordialaga, mis on segu vastupidavusest ja jõust. Suusatamine on viimase 10 aasta jooksul väga palju muutunud. Eriti võib täheldada kiiruste muutumist. Põhjuseid on mitmed-paremini ettevalmistatud rajad, tõhusamad treeningmeetodid, parem varustus jne. Seetõttu peavad ka sportlased rohkem tähelepanu pöörama jõule, et oleks võimalik suuremat kiirust arendada.

Pole kerge treenida vastupidavust ja samas suurendada võimsust. Nende üheaegne arendamine on vastuolus ja vastav treening sõltub juba sportlasest- näiteks vanusest, lihaskompositsioonist jne. Muidugi on väga oluline olla suuskadel juba sügisest, et saada parem tunnetus.

Puhkus on üks kõige tähtsam treeningosa! Tuleb näha palju vaeva, et tõusta uuele tasemele, kuid see pole võimalik ilma õigeaegse puhkuseta!

Alati särav Cristian Zorzi-ZORRO. Foto: Eesti Suusaliit

Kellel on parim uisu ja klassika tehnika?

Mulle meeldivad “vanakooli vennad” nagu Veerpalu ja Hjelmeset, kes sõidavad pika laia sammuga. Piller Cottrer on uisus väga hea. Sprinterid vajavad tavaliselt head tehnikat jõudmaks suuremate kiirusteni ja ma uurin neid, et käia ajaga kaasas. Sprinterite tehnika pole kõige elegantsem, kuid on efektiivne- nad rajavad uusi teid!

Matveeval “oli” parim tehnika uisus (“oli”-venelanna jäi eelmisel aastal dopinguga vahele ja sai 2- aastase võistuskeelu). Meestest hämmastab mind Emil Jönsson oma tõusutehnikaga. Aga ärge unustage Petter Northugi! Kui norralane suusatab aeglaselt, näeb ta välja nagu algaja. Samas, kui on vaja kiiresti suusatada, muudab ta oma tehnikat äkitselt ja on võimeline suustama 5km/h kiiremini kui kõik ülejäänud. See mees on uskumatu!

Teadagi ei olene sportlik tulemus ainult füüsilistest näitajatest. Kui palju on tulemus peas kinni?

Ilma füüsiseta pole peast kasu, kuid ilma mõistuseta saavutaksime ainult 70% võimalikust. Tšempionil on mõlemad omadused!

Mis on Teie arvates parim treening murdmaasuusatajale lisaks suusatamisele?

Suusatajatel on treenimiseks palju erinevaid võimalusi. Muidugi on rullsuusatamine kõige lähedasem liigutus, aga soovitan ka jooksmist, rattaga sõitmist ja jõutreeningut.