Neli aastat tagasi Eesti koondise meestega tööle asunud Björn Kristianseni eesmärgiks oli Olümpialt medal tuua. Nägime kõik, mis juhtus paari päeva eest. Kein Einaste saabus teleri kaadrisse kõhuli libisedes ja Anti Saarepuul jäi õnnest puudu viimases kurvis.

Björn Kristiansen, Foto: Eesti Suusaliit

Lihtne on mehi materdama hakata ja nõuda mida lubati. Kuid miks? Miks mitte suhtuda austusega nende püüdlustesse.

Maailma tipus võisteldes ei saa seada võidust väiksemaid eesmärke. Iga mees kes stardib, loodab sisimas võitu – kui tahes reaalne või ebareaalne see ka poleks. Tegemist ei ole ei Alutaguse, Kõrvemaa ega ka Tartu Maratoniga. Tegemist on maailma tipuga – seesugustes tingimustes ei saa seada endale eesmärke, et “tahaks alla 15 sekundi võitjale kaotada” või “20-30 koht oleks hea edasiminek”. Kui meedia pigistab pingsalt ka nende eesmärkide vokaliseerimist, siis loomulikult öeldakse mis parajasti meelel.

Tänase päeva seisuga (kasutades Mati Alaveri sõnu) ei tohiks küll Norrakast treenerit Björn Kristianseni maha kanda. Björni puhul on tegemist kõige entusiastlikuma treeneriga Eesti suusaringkondades. Kui norrakast sprinditreener Eestisse saabus, läksid meie noorte treenerid Otepääle treeninguid jälgima ja nõuandeid küsima. Õppida oli palju!

Kristiansen on suutnud motiveerida paljusid noori nii sprindikoondises kui ka väljaspool koondist. Lõpuks ometi on eestlased hakanud eelsõitudest edasi saama ja püsivad grupiga konkurentsis kuni finishijooneni. Olid ajad, mil Skandinaavia karikasarja etappidelgi polnud eestlastel midagi teha. Nüüdseks on meil võtta tugev tagala, kes lööb kaasa mitte ainult eelsõitudes, vaid ka finaalides!

Kui võrrelda olukorda eelmiste Olümpiamängudega, mil ainus eelsõidust edasipääseja oli Anti Saarepuu, siis tänavu oli reaalselt võimalus edasi pääseda kõigil neljal startijal. Miks nad edasi ei pääsenud? Vastus on lihtne – spordis on ka õnne tarvis!

Anti Saarepuu Ramsau liustikul, Foto: Eesti Suusaliit

Sprindi eelsõit kestab keskeltläbi kolm kuni kolm ja pool minutit – kahjuks on tegemist alaga, mis ei luba eksimusi. Teame kõik, mis on võimalik distantsi sõitudel – Kowalczyku kukkumised ei ole takistanud tal medaleid võitmast! Sprindis on lood teistsugused…

Olgem õnnelikud, et meie meessprinterite puhul on tegemist tõeliste aumeestega, kes ei lähe norrakate kombel süüdistama rada või lund või kes teab mida kolmandat. Mehed panid süü aind endale ja au neile selle eest!

Lugegem välja positiivsed märgid ja jätkem negatiivne seljataha. 6500 suusasõpra saavad tuleval pühapäeval proovida omal käel, kui lihtne see suusatamine siis õigupoolest on!