Näide Venemaa suusaradest. Foto:Eesti Suusaliit

Sportlastel ja treeneritel on suusaradade kvaliteedist erinev arusaam.

Whistleri suusaradade profiil sobib soomlastele. Kui Aino-Kaisa Saarinen on juba varasemalt kiitnud neid radu, siis nüüd ühtib tema arvamusega ka Sami Jauhojärvi, kes on üks suurimaid konkurente Andrus Veerpalule 50km distantsil Vancouveris.

- “Rajad sarnanevad natuke Soome omadele. Sama kehtib looduse kohta. Kui mitte arvestada mägedetippe taamal paistmas, siis oleksime justkui kodus,” arvas Jauhojärvi.

Enamik Saksa meeskonnast oli väga üllatunud rajakõvadusest ja heast lume kvaliteedist Whistleri Olümpiapargis.

- “Mu ootused on ületatud ja kõik sujub,” rääkis Tobias Angerer.

Norra üks suurimaid medalikandidaate Marit Björgen polnud aga väga rahul.” Siin on väga rasked olud ja lumi on pehme,” arvas Björgen, kes oli oma ütlemistes samal lainel Saksamaa treeneritega.

- “Kõik sõltub temperatuurist. Kui on soe ja sajab vihma, siis võib see muuta olud keeruliseks,” ütles Saksamaa koondise peatreener Jochen Behle.

Janko Neuber, kes on vastutav Saksamaa naiste koondise eest võtab asja rahulikult. “ Hommikuti paistab rada olevat väga hea, aga õhtul kui mehed pärast naisi rajale lähevad, võib tekkida probleeme,” ütles Neuber.

Eestlaste sõnul rasked rajad.

Suusasprinter Anti Saarepuu rääkis Vikerraadiole antud usutluses, et olümpiamängude sprindirada on tema kogemuste kohaselt üks raskemaid radasid, mida tiitlivõistlustel nähtud.

„Nii pikka distantsi pole varem olnud,“ rääkis Torino olümpiamängudel kaheksanda koha saanud eestlane 1,6 km pikkuse sprindiraja kohta. „Eks ta ole ikka raskemate killast. Tundub, et rada on kiire ja kurvid ohtlikud.“

Rada on Saarepuu sõnul lai ja pakub piisavalt võimalusi möödasõitudeks. „Kui võimu on, siis saab mööda minna küll.“

„Rajad on ülitehniliste laskumistega,“ rääkis Kümmel ning lisas, et teda see ei heiduta, sest peab ennast heaks laskujaks.