Murdmaasuusatamine on raske spordiala. Vahest et isegi füüsiliselt kõige raskem ala. Sportlased võistlevad talvel, külma ilmaga – reeglite järgi kuni -18 kraadiga (olenevalt tuulest ja muudest faktoritest). Kasutatakse kõiki lihasgruppe. Erinevalt sõudmisest ja ujumisest toimub kõikide lihasgruppide kasutamine vertikaalses asendis, püsti seistes. Lisaks kõigele mainitule teeb Rootsi suusaprofessori H.C. Holmbergi sõnul suusatamise veel raskemaks pidev tehnikate vahetamine. Vahelduv, paaris, jalaga paaris. Nüüdseks veel suusavahetusega sõit, mille jooksul kasutatakse kõiki tehnikaid ja kurnatakse keha viimaste piirideni.
Kuidas seesugusel spordialal edu saavutada? Vastus on lihtne – ränga tööga! Tippsuusatajad treenivad 800-900 tundi aastas, kes rohkem kes vähem. Ettevalmistus algab varakult, juba suve alguses. Puhkuseks jääb aega vaid paar nappi nädalat kevadel ja sellegi aja jooksul käiakse taseme alalhoidmiseks kergelt trennis. Ei tehta küll erialaseid harjutusi, kuid treening tegelikkuses toimub.
Kõige selle pideva tööga võib pea pisut nüriks muutuda. Raske on sihti selgena hoida. Eesmärgiga tööl on nõnda pika ettevalmistuse jooksul kerge siht kaotsi minema. Ja kui pea ei ole selge, ei suudeta ka tehtud tööd tulemuseks pöörata. Rusuv kliima ja üksluine maastik Eestimaal ei aita asjale palju kaasa. Kuid lahendus on kõigil oma kätes. Tuleb osata nalja teha!
Teadaolevalt maailma tugevaimad treenijad, Norrakad (arvatavasti jagavad tiitlit ka venelastega), oskavad nalja heita ka raskel ajal. Pakume vaadata väikest humoorikat videoklippi Eldar Roenningu, Oeysten Petterseni ja John Kristian Dahli poolt. Märkimisväärne on fakt, et nädal peale antud video filmimist (2006. aastal) tuli Oeysten Pettersen Düsseldorfi Maailmakarika etapil teiseks, just Eldar Roenningu (teine peategelane filmis) järel. Toona oli Petterseni eesmärgiks saada sprindis finaali ja saavutada kvalifikatsioonis kõrge koht. Võistlusjärgselt pidi ta täitma lubaduse – lubaduseks oli alasti mööda promenaadi joosta, juhul kui ta esimese kolme hulka jõuab. See ka juhtus…
Klipp on küll norrakeelne, kuid mõte jääb samaks:
Arvamused
Arvamusi veel pole.