Reis Venemaale võib päris väsitav olla...Foto:Eesti Suusaliit

Kui keegi on kunagi unistanud maailmakarikasarjas punktide saamisest, siis ainus asi, mida on teha vaja, on minna Venemaale Rõbinskisse. Seda muidugi eeldusel, et Eesti Suusaliit on andnud loa võistlemiseks ja nii ei jää muud üle, kui ainult lõpetada ning võibki šampuse lahti korkida.

Ainult 23 naist ja 21 meest lõpetasid võistluse eilses suusavahetusega sõidus, mis ilmselgelt tagas ka kõigile punktid. Kuigi me võime vaielda siin teemal – et kes olid kohal, need olid ka paremad – kuid siiski peaks tegu olema MK-ga. Sellisel võistlusel peaksid võistlema tugevamatest tugevamad, mitte et MK-st kujuneks tõeline farss nagu seda oli eilne võistlus, kus nendest vähestest osalejatest olid üle poolte kohalikud. Pigem oleks võinud mõõduvõtu ümber nimetada Venemaa lahtisteks meistrivõistlusteks.

Venemaal peab alati "külmarohi" kaasas olema. Foto: Eesti Suusaliit

Muidugi on siin tähtsal kohal Rahvusvahelise Suusaliidu FIS-i eesmärk arendada ja populariseerida suusatamist ning kindlasti on Venemaa niivõrd mõjuvõimas riik, et sellele peab andma korraldusõiguse! Siin ei arvestata aga eelkõige võistlejate ja teiste riikide huvidega. Nagu elu on näidanud, on vähesed nõus võtma ette pika teekonna Venemaa põhjatutesse metsadesse,  mis osades tekitab uudishimu ja hämmastust ning teistes trotsi!

Näiteks kirjutab üks kanadalane oma blogis, kuidas nad 3-tunnisel bussisõidul sõitsid mööda meeletutest blokkmajade rajoonist, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Seepeale kostis ta siis:” Nad näevad kõik nii ühesugused välja – see on väga imelik!”

Teatavasti teevad riikide suusaliidud oma võistuskalendri vastavalt MK-le, et need üksteist segama ei hakkaks. Ehk siis suurtele koondistele oli juba ammu teada, et nad kindlalt Rõbinskis ei osale. Näiteks suusatamise suurriigid Norra, Rootsi ja Soome korraldavad sellel nädalavahetusel hoopis oma maa meistrivõistlusi ja enamik suusatajaid lihtsalt ei soovinud minna kaema “siberi külma”. Seega, kui sisuliselt 90% riikidest boikoteerivad Venemaa võistlusi, siis tekib küsimus, milleks neid üldse korraldada. Vaevalt, et eilsed poodiumiomanikud ennast täisväärtulike võitjatena tundsid ja saavad käsi rinnal taguda ning öelda – mina olin täna maailma parim!