John Kristian Dahl. Foto: Dahli erakogu

6. detsembril 2003. aastal tõusis norrakas John Kristian Dahl esimest korda MK-l poodiumile. Kes oleks võinud toona arvata, et võitmiseks kulub veel järgnevad 6 aastat. Võitjate hulka sai ta oma nime kirjutada alles 2009 a. Davosi MK-l , kui edestas pingelises duellis “imemeest” Petter Northugi. Hetkel valmistub ta Otepää MK-ks, mis toimub juba järgmisel nädalavahetusel, kus mängitakse norrakate vahel välja olümpiapiletid.

SkierPostil õnnestus teha John Kristianiga lühike intervjuu, saamaks teada, kuidas tema treeningud välja näevad ja mis hoiab norrakate meeskonnavaimu üleval.

Mis on sinu treeningfilosoofia?

Mulle meeldivad pikad, umbes 3 tunnised, aeglased treeningud. Suvel jooksmine ja talvel suusatamine lihtsatel radadel. Suvel üritan selliseid treeninguid teha 2-3 ühe nädala jooksul. Arvan, et see mõjub hästi mu vormile. Kõige vähem meeldivad rasked ja lühikesed intervallid. Meil on üks selline treening, kus tuleb 10 x 1 minutit maksimaalselt pingutada. Pärast seda on tunne, et hakkan surema… Norras arvestame tunde, mitte kilomeetreid, seega ma kilomeetreid ei tea. Eelmisel aastal treenisin 850 tundi ja arvan, et ei ole oluliselt võimalik tundide arvu suurendada. Seega pean analüüsima, mida teen treeningutel, et ennast veel edasi arendada.

Milline on su lemmik võistlus- ja treeningpaik?

Mulle meeldib 10 km klassikasõit, individuaalstardist. See on peaaegu nagu sprint. Täiskäiguga algusest lõpuni. Väga kahju, et seda enam Maailmakarikasarjas ei ole! Minu parim võistlus sprindis oli 2009. a Norra meistrivõistlustel. Võitsin kvalifikatsiooni ja kõik järgnevad sõidud. See oli imeline. Tundsin, et suudan üha enam ja ei väsi kunagi ära. Sellel päeval olid mu suusad fenomenaalsed! Distantsisõitudest olen teinud mõned head võistlused Norra karikasarjas. Ükskord võitsin 15 km klassikasõidu 50 sekundiga Anders Auklandi ees. Tunne oli nagu lendaksin!

Kes on sinu iidol suusatamises? Ja kes on sinu arust kõige ebasümpaatsem suusataja?

Olen pärit Kirkenes’ist Norra põhjaosast ja Vegard Ulvang ning Krister Sørgård on samuti sealt pärit. Kui ma alustasin suusatamisega kohalikus suusaklubis 90-ndate alguses, siis Vegard ja Sørgård olid Norra ja Maailmakarikasarja tipus. Nendest said minu inspiratsiooniallikad suusatamises. Ebasümpaatsed on need, kes kasutavad dopingut võitmiseks. See on petmine ja ei meeldi mulle!

Mis on kõige rumalam asi, mida oled suuskadel teinud?

Võistlustel olen korra unustanud suusad markeerida ja mind diskvalfitseeriti. Samuti olen võtnud valed kepid, hilinenud starti jne. Davosis võistlesin 2006. aastal 10 cm lühemate keppidega. Kuigi võtsin valed kepid, sain sellest hoolimata 3. koha!!

Kuidas on suusatamine su elu muutnud?

Seda on raske öelda, sest suusatamine ongi minu elustiil. Ükskõik, mida teen, suusatamine on alati mõtteis…

Räägi natuke Norra meeskonnavaimust – kõik need lahedad asjad, mida te üheskoos teete (nagu laulmine,esinemised…).

Meil on Norras suurepärane meeskonnavaim. Kõik annavad endast parima igas treeninglaagris. Igaühel on unikaalsed oskused, nagu kiirus, tugevus, vorm. Me aitame üksteist motiveerimisega ning see aitab valmistuda paremini Olümpiaks. Meil saab väga palju nalja, näiteks Norra hooaja avamisel laulsime ja tantsisime koos. Ma arvan, et see arendab kõiki ja muudab meeskonnavaimu veel tugevamaks!

Just seda meeskonnavaimu tuleks parandada Eesti koondises, kus iga mees treenib omaette ja haub “sõjaplaane” nädalavahetuseks, kuidas 50. parema hulka jõuda. Või ollakse võistluste eel ja ajal nii pinges, et ei jõuta teistele teregi öelda. Samas norrakad jõuvad veel stardijoonel mõne huvitava episoodiga üllatada.

Siin näide, kuidas Norra sprindikoondis esitles ennast enne hooaja avastarti.