Nagu tavapäraks on saanud algab sprinterite võistlushooaeg juba mitmendat aastat järjest Soomest Kuusamost, mis võõrustas mind kolmandat korda.

Varasematel aastatel on hooaeg alanud tagasihoidlikult ja polegi siin 30 parema hulka jõudnud. Seekord sain siis eelsõidus 23. koha, mis tegelikult absoluutselt rahulolu ei paku. Veerandfinaal läks täiesti musta stsenaariumit mööda.

Stardis vajusid esimesel tõukel mõlemad kepid läbi pehme raja ja seetõttu sain allapoole arvestust stardi. Siis enne esimest laskumist sõelus Von Almen närviliselt üle minu suuskade ning kaotasin laskumisse minekul hoo, mis muidugi tipnes veel tasakaalu kaotamisega laskumise keskosas olnud kurvis. Seega pidin lausikul töötama mitte eest ärasõidu, vaid tagasi gruppi pääsemise nimel.

Jõudes gruppi tõusu lõpuks, laskusime koos järgmisesse raja laskumisse, kus vahe lihtsalt kärises, nii et ülejäänud sirge töötasin järjekordselt, et gruppi kätte saada. Ja kui algas oluline rajalõik, kus kõik suurel tõusul spurtisid olidki lihtsalt öeldes minu spurdid juba tehtud.

Kahju et nii välja kukkus. Miks polnud kiirem ja ei suutnud sõita võrdselt meestega, kellega 2 nädalat varem Olosel rinda pistsin ei oskagi üheselt vastata. Milleks kaevata? Teen järeldused ja analüüsi ning suusatan kiiremini juba tuleval nädalavahetusel Düsseldorfis, kuhu siirdume edasi meeskonnaga vaba sprinti sõitma. Ootan teilt jätkuvat tuge ja kaasaelamist.

Tervitades Kuusamost Peeter Kümmel

Allikas: sport.err.ee